JÄRVAKANDI VIBUKLUBI "ILVES" 
   Uudised
   Klubi
   Ajalugu
   Kalenderplaan
   Tulemused / saavutused
   Reeglid
   Pildigalerii
   Lingid
   Kontaktandmed
   Tagasiside
   Vibukas

V I B U L A S K M I N E

Mis asi on vibulaskmine?

Vibu on läbi aegade olnud teada ja tuntud kui relv, mis ei teinud pauku, aga vaenlase elavjõu liikumise peatamisel noolterahega omas suurt efektiivsust. Maailmas on rahvaid, kus vibulaskurid - nii sportlased, jahimehed kui ka sõjamehed – on väga tunnustatud ja parimad laskurid on lausa rahvuskangelased. Infoallikad teatavad, et USAs tegeleb vibulaskmisega enam kui 2 miljonit inimest. Kuninglikuks spordialaks on vibulaskmine Inglismaal, rahvuslik spordiala Mongoolias, Koreas, Jaapanis jne. Tänapäeva vibulaskmine on siiski kaugel sõjapidamisest, küll on aga populaarne spordialana ja jahipidamise võimalusena. Meie teada Eestis vibuga jahti pidada ei tohi, aga miks ei võiks seda õigust taotleda?

Eestis pandi vibulaskmisele kui spordialale alus 1960. a. Pärnus, sealt levis ala Tallinna ja Tartu. 1961. a. asutati ENSV Vibuspordiföderatsioon, esimene NSV Liidus. Varaseimad Eesti meistrivõistlused peeti sportvibudega laskmises 1962. a. Pärnus. Tänapäeval teevad uute aladena jõudsaid samme plokkvibulaskjad ja vaistuvibulaskjad. Sportvibu eristab teistest vibudest kindlasti sihiku, mis on reguleeritav ja võimaldab sooritada väga täpseid tabamusi, olemasolu.

Sportvibu on kaasaegse kõrgtehnoloogia produkt, paljude täpset lasku tagavate manustega, efektse välimusega ja mis seal salata – sageli ka mõtlemapaneva hinnaga. Algõpetuseks ja lastele sobivad vibud on küll siiski kümneid kordi odavamad.

Plokkvibu on oma olemuselt sarnane sportvibuga, kuid olemasolev plokksüsteem tagab kordi suurema noole algkiiruse, mis omakorda peab kindlustama suurema täpsuse laskmisel. Märkida tuleb plokkvibu puhul ka mehhaanilist päästikut ja optilist sihikut, mis sportvibude puhul on keelatud. Tänu plokksüsteemile on vibu sihtimine staatilise koormuse all kergem, kuna jõud, mis laskurile mõjuvad, on oluliselt väiksemad kui sportvibu puhul. Tipprelvade hinnad on väga kõrged, kuid eksisteerib võimalus alustada laskmist oluliselt lihtsama ja odavama plokkvibuga.

Vaistuvibu (barebow) üks olulisi plusse on kahtlemata tema hind, mis nii mõnegi vibulaskmise huvilise juhib ennekõike vaistuvibu juurde. Vaistuvibu on väga sarnane läbi aegade enamuse poiste käest läbi käinud kuuseoksast valmistatud vibuga. Muidugi oma arengu on teinud ka vaistuvibu, kus nüüd kasutatakse väga erinevaid materjale alates plastikust ja lõpetades mitmekihiliste liimpuidust koostatud vibuõlgadega. Vaistuvibul puudub sihik ja laskmine toimub reeglina maastikul, metsas ehk ühesõnaga looduses, staadionil võisteldakse harva. Sihtmärkideks on erinevad märklehed, mille kaugus ei ole reeglina laskuril teada. See tuleb ise määrata. Kasutatakse märklehti loomade kujutistega, mis jahihuvilistele on muidugi atraktiivne ja adrenaliini verre toov. Maastikulaskmisvõistlustel saavad eraldi võistlusklassides võistelda ka sportvibu ja plokkvibuga laskurid.

Kuna vibulaskmine on väga individuaalne ala, siis julgeme soovitada proovida seda ala kõigil, kellel on normaalne kehaline areng, hea nägemine ning kõigil spordialadel nii vajalik keskendumisvõime ja suur tahtejõud. Vibulaskmisega tegelemisele ei sea mingeid erilisi piiranguid laskuri iga. Siiski me ei soovitaks vibuspordiga tegelemist alustada enne 10-aastaseks saamist. Edukate vibulaskurite hulgas on aga kaugelt üle 60 aasta vanuseid mehi. Vibu lastakse reeglina väljakutel, aga võib seda teha ka koduaias, jälgides muidugi elementaarseid ohutusnõudeid.

Sportvibude klassis võisteldakse täna põhiliselt harjutuses FITA-1 ( lühend tulnud Rahvusvaheline Vibulaskmisföderatsiooni prantsuse keelsest nimetusest Fédération Internationale de Tir á l´Arc e FITA ), kus naised lasevad 70+60+50+30 meetrit ja mehed 90+70+50+30 meetrit igal distantsil 36 noolt. Peale selle on eriharjutused. Näiteks olümpiamängudel lastakse olümpiaring, on spetsiaalsed distantsid lastele jne. Sportvibude ja plokkvibude märkleht staadionivõistlusel on 10ringiline ja 5värviline. Talvel lastakse tavaliselt lühidistantse – 18 m, 25 m (selgitatakse Eesti meistrid, Euroopa ja maailmameistrid). Maailmas on uue spordialana populaarsust võitmas nn suusa-vibulaskmine. Oma vanema venna biathloniga sarnasust omav ala on Eestis stardiootel. Oleme asjast huvitatutega nõus koostööd tegema ja vibulaskmise poole pealt erialast nõu andma. Kõik, kes arvavad, et vibulaskmine võiks neile huvi pakkuda ja ei tea, kust otsast alustada, võiksid pöörduda meie vibuklubisse või helistada tel 5041160. Üht-teist klubi tegemistest leiate meie koduleheküljelt. Kõik, keda huvitab iidsest relvast – vibust – laskmine, olete kutsutud meie klubisse infot saama ja võib-olla ka koos harjutama.

 
Vibuklubi "Ilves" juhatus



Copyright (c) 2001-2017 AC Ilves
Webmaster