PEATÜKK 9
MAASTIKULASKMINE
9.1. RAJA ASETUS
9.2. RAJA VARUSTUS
9.3. VÕISTLEJA VARUSTUS
9.4. LASKMINE
9.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
9.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE
9.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS
9.8. KOHTUNIKE TEGEVUS
9.9. ERIMEELSUSED
9.1. RAJA ASETUS
9.1.1. Rada tuleb korraldada selliselt, et laskepostide ja märklehtede
juurde pääseks ilma suuremate raskusteta, riskita ja ajaraiskamiseta.
9.1.2. Artiklis 4.4.3 toodud märklehed
tuleks üles panna võimalikult vahelduvas järjestuses ja maastikku kõige
paremini ära kasutades. Finaalringis tuleb märklehed asetada
ringikujulisele rajale nii, et igas laskmispunktis oleks kaks (2) matti
kõrvuti, milledele on kinnitatud 60cm ja/või 80cm märklehed. Võistlejad A
ja C lasevad laskeposti vasemalt poolt vasakusse märklehte ning võistlejad
B ja D lasevad paremalt poolt laskeposti parempoolsesse märklehte.
9.1.3. Kõikide laskeradade igas
laskmispunktis tuleb laskepost asetada selliselt, et see võimaldaks
vähemalt kahel võistlejal lasta samaaegselt teine teistpoolt laskeposti.
9.1.4. Kõik laskekohad tuleb nummerdada
vastavalt märklehele ja kui on olemas märgitud distantsipikkustega
rajaosa, peab ka distants olema märgitud. Laskepostid võivad olla erinevat
värvi, vastavalt laskedivisjonile:
- sinine – vaistuvibulaskjatele;
- punane – sport- ja plokkvibulaskjatele.
9.1.5. 40cm märklehti kinnitatakse
tugimatile neli (4) ruudukujuliselt, 20cm märklehti kinnitatakse igale
tugimatile kaksteist (12) nelja vertikaalse kolmiklehe tulbana.
9.1.6. Lubatud kõikumine 15m distantsil
laskepostist kuni märkleheni on +-25cm ja 15-60m distantsidel ei tohi see
ületada üht (1) meetrit. Siiski, tabelites 4.4.3.9, 4.4.3.10 4.4.3.11
mainitud distantsidel lubatakse +-2m, eeldusel, et täpne distants on
märgitud laskepostidele. Laskedistantse mõõdetakse õhus umbes 1,5-2,0m
maapinnast kõrgemal. Kõiki piisavalt täpseid mõõtevahendeid on lubatud
kasutada.
9.1.7. Mattides peab olema vähemalt 5cm
vaba pinda neile kinnitatud märklehtede välimise punktivöötme ümber. Mitte
üheski punktis ei tohi märkleht olla maapinnast kõrgemal vähem kui 15cm.
Kõikidel juhtudel, olenemata maastikust, peab matt olema asetatud
võimalikult püstloodis laskeposti ja võistleja laskejoone vastas, et
võistleja näeks märklehte nii suurena kui võimalik.
9.1.8. Kõik laskekohad (märklehed) tuleb
nummerdada järjestikuliselt. Numbrid peavad olema vähemalt 20cm kõrgused
must kollase põhjal või kollane mustal põhjal. Number peab olema ka
teerajal enne laskekohta, märkimaks kohta, kus võistlejad ootavad oma
laskejärjekorda.
9.1.9. Märklehti ei tohi kinnitada suurema
märklehe peale ning mattides ega nende ees maastikul ei tohi olla mingeid
sihtimispunktina kasutatavaid märke.
9.1.10. Võistlusrajale tuleb võrdsete
vahedega panna selgeltnähtavad rajaviitemärgid, mis juhatavad laskjad
turvaliselt ja hõlpsalt ühelt laskekohalt teisele.
9.1.11. Võistlusraja võib vaatajate
turvalisuse tagamiseks ja õnnetuste vältimiseks piirata sobiva piirdega.
Sellisel juhul võivad piiratud alal liikuda ainult selleks loa saanud
isikud.
9.1.12. Ametlike maastikuvõistluste
võistlusrajad peavad olema üles seatud ja kontrolliks valmis vähemalt 16
tundi enne võistluste algust. FITA meistrivõistlustel peavad rajad olema
valmis võistluspäevast üleeelmise päeva hommikuks (hommikuks kaks päeva
enne võistluste algust), välja arvatud rajad, mida kasutatakse uuesti
muudetuna. Eesti võistlustel peab rada olema valmis kaks(2) tundi enne
võistluste algust.
9.1.13. FITA meistrivõistlustel järgitakse
eelpoolmainitule lisaks, 1977.a. Victoria kongressil heakskiidetud
nõudmisi, millised sisalduvad võistluste korraldaja ja FITA vahelises
lepingus.
9.2. RAJA VARUSTUS
9.2.1. Märgitud ja märkimata distantsipikkusega distantsidel tuleb
kasutada FITA maastikulaskmise märklehti. FITA võistlustel tohib kasutada
ainult FITA litsentsiga valmistajate märklehti.
FITA maastikulaskmise märkleht koosneb kollasest keskosast ja neljast
samalaiast kontsentrilisest punktivöötmest. Märklehe alusvärv on valge.
Viie punkti ala on kõikide laskedivisjonide jaoks kollane.
Plokkvibulaskjatele määratud sisemine 5 punkti ring (märgitud X-ga) on
sama kollane. Teistel laskjatel annab kogu kollane ala viis punkti. Kaks
kollast ala on omavahel eraldatud maksimum 1mm laia musta ringjoonega.
Muud punktivöötmed on mustad ja nad on omavahel eraldatud 1mm laiuse valge
joonega. Vöötmeid eraldavad valged jooned kuuluvad alati kõrgema
punktivöötme juurde. Keskmise ringi keskosas võib olla peentest joontest
moodustatud X.
9.2.2. FITA maastikulaskmise märklehti on
neli erinevat suurust:
Punktivöötme
värv |
Tulemuse
väärtus |
Märklehtede ja
punktivöötmete diameeter cm |
Tolerants
mm +/- |
20 |
40 |
60 |
80 |
kollane |
5
(sisemine) |
2 |
4 |
6 |
8 |
1 |
kollane |
5 |
4 |
8 |
12 |
16 |
1 |
must |
4 |
8 |
16 |
24 |
32 |
1 |
must |
3 |
12 |
24 |
36 |
48 |
3 |
must |
2 |
16 |
32 |
48 |
64 |
3 |
must |
1 |
20 |
40 |
60 |
80 |
3 |
9.3. VÕISTLEJA VARUSTUS
Siin punktis käsitlemist mitteleidnud varustuse kasutamine FITA reeglite
järgi peetavatel võistlustel ei ole lubatud. Kui võistlejal tekib vajadus
kasutada varustust, milline ei ole kohtunike poolt inspekteeritud, siis
lasub võistlejal kohustus näidata seda enne kasutamist kohtunikule. Kui
tunnistatakse, et võistleja on kasutanud siin punktis käsitlemist
mitteleidnud varustust, võidakse tema tulemus tühistada.
Järgnevalt on kirjeldatud kõikide
laskedistsipliinide üldised eeskirjad ja seejärel teatud laskerühma
puudutavad erieeskirjad.
9.3.1. Sportvibu divisjonis on lubatud
järgmine varustus:
9.3.1.1. Sama kui 7.3.1.1.
9.3.1.2. Sama kui 7.3.1.2.
9.3.1.3. Sama kui 7.3.1.3.
9.3.1.4. Sama kui 7.3.1.4.
9.3.1.5. Sama kui 7.3.1.5.
9.3.1.6. Sama kui 7.3.1.6.
9.3.1.7. Sama kui 7.3.1.7.
9.3.1.8. Sama kui 7.3.1.8.
9.3.1.9. Sama kui 7.3.1.9.
9.3.1.10. Sama kui 7.3.1.10.
9.3.2. Alljärgnev varustus on lubatud
plokkvibu divisjonis. Igat sorti lisavarustus, mis ei ole elektrooniline
või elektriliselt toimiv, on lubatud.
9.3.2.1. PLOKKVIBU, kus tõmbejõudu
reguleeritakse mehhaaniliselt plokirataste ja/või nukkidega. Vibu
tõmbejõud ei või ületada 60lbs. (1lb=0,4536kg=nael). Vibul on kas üks
otse vibuõlgade otstesse kinnitatud nöör või osadest koosnev nöörkaabel.
Kaablijuhid on lubatud.
9.3.2.2. NÖÖR võib olla ükskõik
millisest selleks valitud materjalist. Nööri kiudude arv ei ole piiratud
ja nööril võib olla keskpunutis päästemehhanismi või sõrmede jaoks.
Lisaks võib nööril olla nina- või huulemärk, mulksihik (“peep-hole”) ja
vahend mulksihiku paigalhoidmiseks jne.. Nööril võib olla silmus
päästemehhanismi tarvis.
9.3.2.3. NOOLEALUS võib olla
reguleeritav, plunseriga, eeldusel, et nad ei ole elektroonilised ega
toimi elektriliselt. Mõõdetuna vibu käetoe põhjast, “kurgust” (i.k.
pivot-point), ei tohi noolealus olla kinnitatud vibule rohkem kui 6cm
nööri poole.
9.3.2.4. Võib olla üks kuulmis- ja/või
nägemisaistingul põhinev TÕMBEPIKKUSE INDIKAATOR, milline ei või olla
elektrooniline või elektriliselt toimiv.
9.3.2.5. SIHIKUL võib olla kõrgus- ja
küljesuunaline regulatsioon ja ka kallet näitav seade. Sihikus võivad
olla suurendavad läätsed ja/või prismad. Sihikul võib olla pikendusvars.
Sihik ei või olla elektrooniline ega toimida elektriliselt.
9.3.2.6. Sama kui 7.3.1.6.
9.3.2.7. Sama kui 7.3.1.7.
9.3.2.8. SÕRMEKAITSE, kas
sõrmekaitsetupp, kinnas, laskmise lapp või teip, on lubatud nöörist
kinnipidavasse kätte vibu vinnastamiseks, hoidmiseks vinnastatud asendis
või lasu sooritamiseks. Sõrmkaitses võib olla sõrmede separaator
vältimaks noole pigistamist ja põse ankurplaat. Noole päästemehhanism ei
tohi mingil moel olla ühenduses vibuga ega sisaldada elektroonilisi või
elektriliselt toimivaid osi. Vibukäes võib olla tavaline kinnas või
midagi vastavat, mis ei tohi aga olla kinnitatud vibu käetoele.
9.3.2.9. Sama kui 7.3.1.9.
9.3.2.10. Sama kui 7.3.1.10.
9.3.3. Vaistuvibu divisjonis on lubatud
järgmine varustus:
9.3.3.1. VIBU koosneb käetoest,
keskosast ja kahest painduvast õlast, millede otstes on uurded nööri
kinnitamiseks. Vibul tohib olla ainult üks nöör, mis kulgeb ühest
kinnituspunktist otse teise. Laskmisel peab vibu hoidma ühe käega
käetoest, samal ajal kui teise käe sõrmed veavad, hoiavad ja vabastavad
nööri. Vibu peab olema “paljas” ilma lisavarustuseta, välja arvatud
allpoolmainitav noolealus, vaba väljaulatuvatest osadest, vigastustest
või laminaaditükkidest, mida saaks kasutada sihtimisel. Ülemise õla
siseküljel ei tohi olla mingit kaubamärki. Vibuga terviku moodustavad
jäigad amortisaatorid on lubatud, kui neile ei ole kinnitatud
stabilisaatoreid. Raskust võib lisada keskosa alumisele osale, kuid
vinnastamata vibu koos kõigi lisanditega peab mahtuma läbi rõnga, mille
sisediameeter on 12,2cm (+-0,5cm).
9.3.3.2. NÖÖR võib olla tehtud mistahes
selleks valitud materjalist mistahes arvu kiududega. Nööril on
keskpunutis tõmbesõrmede jaoks ja nokikoht, millisele võib lisada
punutisi noki paigalpüsimiseks ja seda kohta võidakse täpsustada ühe või
kahe nokipunutisega. Nööri mõlemas otsas võib olla silmus, milline
pannakse vibu nöörikanalitesse vibu pinguldades. Nööril ei või olla
mulkusid, märke või muud sellist, millest võiks abi olla sihtimisel.
Ükski punutis ei tohi lõppeda laskja nägemisulatuses, kui vibu on
vinnastatud.
9.3.3.3. NOOLEALUS võib olla
reguleeritav, eeldades, et ta ei ole elektrooniline ega toimi
elektriliselt ega teda ei saa kasutada sihtimisel.
9.3.3.4. NOOLED, sama kui 7.3.1.7.
9.3.3.5. SÕRMEKAITSE, sama kui 7.3.1.5.
9.3.3.6. BINOKLID, sama kui 7.3.1.6.
9.3.3.7. Lisavarustusest on lubatud
käekaitse, rinnakaitse, nöör vibu pingestamiseks, nooletupp või
abivahend noolte puhastamiseks.
9.4. LASKMINE (Maastikulaskmise ringid)
9.4.1. Iga võistleja kas seisab või on põlvili kujuteldava joone taga,
milline läbib laskeposti ja on märklehega paralleelne.
9.4.2. Võistlejad, kes ootavad oma
laskejärjekorda, peavad ootama selgelt laskejoonel olevate võistlejate
taga.
9.4.3. Ükski laskja ei saa minna noolte
laskmise järel märklehe juurde enne, kui kõik grupi laskjad on lõpetanud
laskmise.
9.4.4. Juba lastud noolt ei saa mingitel
tingimustel ümber lasta. Noolt võidakse mitte lugeda lastuks, kui:
9.4.4.1. Laskja ulatub puudutama noolt
jalgu laskejoonelt liigutamata ja eeldades, et nool ei ole tagasi
põrganud matist;
9.4.4.2. Märkleht tuleb lahti, matt
kukub pikali või laguneb laiali (olenemata sellest, et see on kinnitatud
kohtunikku rahuldanud moel). Kui on vaja, peab kohtunik andma lisaaega
laskmata jäänud noolte laskmiseks. Kui matt ainult libiseb sujuvalt alla
on kohtunikul otsustusõigus edasiste toimingute suhtes.
9.4.5. Igal laskekohal peab olema
laskepost või märk ja ruumi vähemalt kahele laskjale.
9.4.6. Võistluste organiseerijad määravad
märklehe, millisest iga grupp alustab oma laskmist.
9.4.7. Ükski võistleja ei tohi teatada oma
kaasvõistlejale märklehtede kaugusi, kui lastakse rajal, kus on märkimata
kaugustega distantsid.
9.4.8. Katkiläinud vibu võib asendada
laenatud vibuga.
9.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
9.5.1. Võistlejad võivad lasta gruppides, kus on mitte rohkem kui neli ja
mitte vähem kui kolm võistlejat. Grupid peaksid olema võimalikult
ühesuurused. Kui võistlejate arv on suurem raja normaalsest mahutavusest,
võib moodustada lisagruppe ja paigutada need sobivalt rajale.
9.5.2. Võistlejatel peavad olema
võistlusnumbrid, mis näitavad märklehte ja laskepositsiooni igas rühmas
(1A,1B,1C,1D – 2A,2B,2C,2D jne.).
9.5.3. Iga grupp laseb vahelduvalt
vastavalt järgnevale:
9.5.3.1. Normaalse nelja võistlejaga
grupis lasevad kaks laskjat koos teine teiselpool laskeposti: AB-CD,
CD-AB, AB-CD jne.
9.5.3.2. Kui grupis on kolm võistlejat:
AB-C, C-AB, AB-C jne.
9.5.3.3. Kui laskeposti juures on
piisavalt ruumi, võivad kõik laskjad grupis lasta samaaegselt.
9.5.4. Laskmine 40cm märklehtedesse: neli
märklehte tuleb paigutada nelinurga kujuliselt. Esimese laskevahetuse
vasakpoolne laskja laseb vasakul ülemisse märklehte ning parempoolne
laskja laseb paremal ülemisse märklehte. Teise laskevahetuse vasakpoolne
laskja laseb vasakul alumisse märklehte ja parempoolne laskja vastavalt
paremal alumisse märklehte.
9.5.5. 20cm märklehed kinnitatakse matile
nelja vertikaalse tulbana, milledest igaühes on kolm märklehte. Esimese
laskevahetuse vasakpoolne laskja laseb märklehtedesse tulbas 1,
parempoolne laskja laseb märklehtedesse tulbas 3. Teine laskevahetus:
vasakpoolne laskja laseb tulba 2 ja parempoolne laskja laseb tulba 4
märklehtedesse. Iga laskja võib lasta nooli oma märklehtedesse omavalitud
järjestuses.
9.5.6. Grupid peavad alustama laskmist
samaaegselt igaüks oma laskepaigas ja ring lõpeb märklehes, mis on eelnev
sellele, kus laskmisega alustati. Välja arvatud finaalringis, kus kõik
grupid alustavad järjestikuliselt samast märklehest. Kui lisagrupid
lähenevad laskmiskohale, peavad nad ootama kuni põhigrupp on lõpetanud
laskmise sellesse märklehte ja märkinud üles oma noolte tabamused.
9.5.7. Kui tekib vajadus varustuse
parandamiseks, siis võib ajutiselt muuta laskejärjestust. Igal võistlusel
võib varustuse parandamiseks lubada mitte rohkem kui 30min. Sellisel juhul
teised selle grupi võistlejad peavad laskma ja märkima oma noolte
tabamused enne, kui järgmised grupid lasevad läbi. Kui parandused on
lõpetatud ajalimiidi piires, võib võistleja lasta laskmata jäänud nooled
kõne all olevas laskmiskohas. Finaalringis parandusteks lisaaega ei anta.
Võistkonnavõistluses võivad teised võistkonnaliikmed lasta paranduste
tegemise ajal.
9.5.8. Võistlejad grupis võivad lubada
teisel grupil mööda minna, eeldusel, et võistluste organisaator ja/või
kohtunikud on muudatust märganud.
9.5.9. Ajalimiit on neli (4) minutit
märklehe kohta (kolm noolt) ja see algab hetkest kui laskja läks oma
laskepositsioonile laskeposti kõrval. Laskepositsioonile tuleb minna nii
kiiresti kui võimalik. Kui laskja või grupp põhjustavad põhjendamatuid
viivitusi, siis peavad kohtunikud mõõtma nende poolt kasutatavat aega.
Kohtunik, kes on märganud, et laskja ületab laskeaega, peab tegema talle
hoiatuse ja märkima selle tema arvestuskaardile koos oma allkirja ja
hoiatuse tegemise ajaga. Kui laskja saab teise (kolmanda, neljanda jne.)
hoiatuse, hüljatakse tema kõrgeima tulemusega tabamus selles seerias,
millises ajaületus toimus. Ajalimiiti võib pikendada erandlikes
olukordades.
9.5.10. Hoiatusi laskeaja ületamise eest
ei saa viia ühelt võistluste etapilt teisele üle.
9.5.11. FITA maastikuvõistluste
finaalringis, kui kohtunik saadab võistlejaid, alustab ja peatab ta
laskmise verbaalselt. Ta näitab kollast kaarti kui hoiatust, et 30
sekundit laskeaega on veel järgi jäänud 4min. ajalimiidist. Mitte
mingisugune laskmine ei ole enam lubatud peale 4.min. ajalimiidi lõppemist
ja pärast seda kui kohtunik on lõpetanud laskmise.
9.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE (Maastikulaskmise ringid)
9.6.1. Igas grupis peab olema kaks tulemuste märkijat.
9.6.2. Tulemused märgitakse, kui kõik
võistlejad grupis on lasknud oma nooled.
9.6.3. Märkijad peavad märkima saavutatud
tulemused arvestuskaartidele järgides laskmiskohtade õiget
numbrijärjestust. Tulemused märgitakse vähenevas järjestuses nii nagu
laskja ise ütleb oma noolte tabamused; teised samasse matti laskjad
toimivad kontrollijatena. Tulemuste märkimisel tehtud viga võib parandada
kui nooled ei ole märklehest eemaldatud.
9.6.4. Märkijad peavad võrdlema tulemusi
enne noolte eemaldamist.
9.6.5. Enne kui kõikide tabamuste
tulemused on märgitud arvestuskaardile, ei tohi märklehti ega nooli
katsuda.
9.6.6. Noole tabamuse tulemus määratakse
selle punkti järgi, mille noole toru on märklehte jätnud. Kui nool
puudutab kõrgema tabamuse ala või seda piiravat joont, on tabamuse tulemus
kõrgem. Nooli, mis on lastud valesse märklehte, ei arvestata. Kui 20cm
märklehte on lastud kaks või enam noolt, siis läheb arvesse ainult kõige
nõrgema tulemusega nool.
9.6.7. Kui tükk märklehe tabamuste alast,
kaasaloetud värvide äärel olevad piirjooned, puudub või on siirdunud noole
puudutusest, tuleb tabamusi arvestada kujuteldava ringjoone abil nii, nagu
oleks märkleht terve.
9.6.8. Matti “uppunud” ja nähtamatuna
oleva noole tabamuse tulemuse otsustab kohtunik.
9.6.9. Kui kõik tabamuste jäljed on
märklehes hoolikalt märgitud, võib matist tagasi põrganud või matist läbi
läinud noolest anda punkte vastavalt tabamuse jäljele järgmistel juhtudel:
9.6.9.1. Kui kõik grupi laskjad
nõustuvad tagasipõrganud või läbiläinud noole tabamusjälje tulemusega,
märgitakse see tulemus arvestuskaardile;
9.6.9.2. Kui kõik grupi laskjad
nõustuvad, et nool on tagasi põrganud või matist läbi läinud, kuid ei
nõustu tabamuse tulemusega, märgitakse arvestuskaardile nõrgima
märkimata tabamusjälje tulemus;
9.6.9.3. Kui kõik grupi laskjad ei
nõustu, et tagasipõrge või läbi mati laskmine toimus, siis tabamuse
tulemust ei märgita.
9.6.10. Kui nool tabab:
9.6.10.1. teist noolt nokisse ja jääb
sinna sisse kinni, on tema tulemus sama, kui noolel mida ta tabas;
9.6.10.2. teist noolt ja põrkab sellest
kõrvale märklehte, on tema tulemus selle järgi kuhu ta ise tabas;
9.6.10.3. teist noolt ja põrkab
märklehest tagasi, on tulemus sama, kui noolel, mida ta tabas; eeldusel,
et vigastatud noolt on võimalik kindlaks teha;
9.6.10.4. mõnda muud märklehte mitte
laskja enda oma, tulemust ei arvestata.
9.6.11. Kui on sattunud võrdsed tulemused,
määratakse paremus järgmises järjestuses:
9.6.11.1. Võrdsete tulemuste puhul
kõikides ringides, välja arvatud allpool toodud juhtudel;
- Individuaal- ja võistkonnavõistluses:
- enim tulemusi andvaid tabamusi;
- enim 5-punktilisi tabamusi;
- enim X-viisi (sisemine 5);
- kui needki on võrdsed, on laskjate
üldjärjestuskoht sama, välja arvatud juhtudel, kui märgitakse
järjestust kvalifikatsioonivõistluste duellide skeemile, siis määrab
järjestuse liisuheitmine.
9.6.11.2. Võrdsete tulemuste puhul, mis
puudutavad pääsu väljalangemisringi, edasiminekut võistluste ühelt
etapilt teise ning medalite jaotust igal FITA võistlusel;
- Individuaalvõistlustel:
- lastakse maksimaalselt kolm korda
ühe (1) noole ümberlaskmine;
- kui ka kolmandas ümberlaskmises on
tulemus sama otsustab võitja keskpunktile lähemale lastud nool;
- kui ka keskpunktile lähimad nooled
on ühekaugusel, jätkatakse ühe noolega keskpunktile lähemale
laskmist, kuni paremus on välja selgitatud.
- Võistkonnavõistluses:
- lastakse maksimaalselt kolm korda
kolme (3) noole seeriaid (iga laskja üks nool seerias);
- kui ka kolmandas ümberlaskmises on
tulemus sama, võidab võistkond, kelle nool on lähemal keskpunktile;
- kui lähimad nooled on ühekaugusel
keskpunktist, siis vaadatakse teisena või kolmandana) lähim nool;
- kui kolmandana lähimad nooled on
ikkagi samal kaugusel, lastakse uus kolme (3) noole ümberlaskmine
(iga laskja üks nool) ja vaadatakse keskpunktile lähemale lastud
nool, kuni võitja selgub;
- ajalimiit võistkondlikus
ümberlaskmise on 1/3 rakendatavast ajalimiidist.
Ümberlaskmine lastakse iga laskedivisjoni
suurimal distantsil märklehte, milline tuleb asetada võistluspaiga
keskpunkti lähedale. Võistluste organisaatoritel võib selle jaoks olla
eraldi märkleht. Ümberlaskmised korraldatakse nagu ette nähtud peale selle
divisjoni arvestuskaartide kontrolli. Laskja, kes ei tule ümberlaskmisele
30min. möödudes sellest hetkest, kui teda või võistkonna kaptenit on
informeeritud, kuulutatakse kaotajaks. Laskja tunnistatakse kaotajaks ka
juhul kui tema ja võistkonna kapten on lahkunud võistlusplatsilt enne, kui
ametlikud võistluste tulemused on välja kuulutatud ning seega ei olnud
võimalik neid teavitada ümberlaskmisest.
9.6.12. Veerandfinaalis sattunud võrdse
tulemuse korral lastakse ümberlaskmine selle ringi viimasel laskmispaigal.
Kui laskmisel medalitele tuleb võrdne tulemus, lastakse ümberlaskmine iga
divisjoni pikima distantsi märklehte, milline tuleks üles panna
võimalikult võistluspaiga keskpunkti lähedusse. Võistluste
organisaatoritel võib olla selleks eraldi märkleht.
9.6.13. Tulemuste märkija ja laskja peavad
alla kirjutama arvestuskaardi tõendusena sellest, et kaardil märgitud
tulemused on kõne all oleva laskja saavutatud ja õiged. Kui laskja
kirjutab tulemusi, peab mõni muu samasse matti laskja allkirjastama tema
kaardi. FITA meistrivõistluste finaalringis käib iga grupiga kaasas
kohtunik, kes kontrollib tulemuste märkimist. Finaalringis peab iga grupi
märkijal olema kaasaskantav tulemustetahvel selle grupi laskjate tulemuste
näitamiseks.
9.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS (Maastikulaskmise ringid)
9.7.1. Kohtunikekogu esimees peab kontrollima võistlusi.
9.7.2. Kohtunikekogu esimehe ülesannete
hulka kuulub:
9.7.2.1. Veenduda selles, et rada ette
valmistades on kasutusele võetud meetmed turvalisuse tagamiseks;
9.7.2.2. Koos võistluste organisaatoriga
organiseerida kõikide lisameetmete, milliseid ta peab vajalikuks,
rakendamist enne võistluste algust;
9.7.2.3. Tutvustada laskjaid ja
ametnikke kõikide nende laskmist puudutavate turvameetmetega, milliseid
ta peab vajalikuks.
9.7.3. Kui maastikuvõistlus otsustatakse
katkestada halva ilma, vähese päevavalguse või raja ebaturvalisuse tõttu,
tuleb selline otsus teha kollektiivselt võistluste orgkomitee esimehe,
kohtunikekogu esimehe ja tehnilise vaatleja poolt.
9.7.3.1. Kui võistlus tuleb katkestada
enne, kui väljalangemisring/ringid on tervenisti lastud, kasutatakse iga
divisjoni ja vanuseklassi meistrite selgitamiseks nende laskmiskohtade
(märklehtede) tulemusi, mida kõik on lasknud ja tulemused märkinud.
9.7.3.2. Kui võistlus katkestatakse
hilisemas staadiumis, kuulutatakse võitjad välja viimase täielikult
lastud rajaringi põhjal.
9.7.4. Laskja ei tohi vinnastada vibu
sellisel viisil, millest võib, kohtuniku arvates, olla oht vibu kogemata
lahti minnes noole lendamiseks turvaalast väljapoole või muu turvaseade
(võrgu, seina jms.) üle. Kui ta ikkagi jätkab laskmist kõne all oleval
viisil, siis julgeoleku huvides käsib kohtunikekogu esimees teda koheselt
laskmine lõpetada ja lahkuda võistlusväljakult.
9.7.5. Silmipimestava päikesevalguse
tekkides võivad grupi liikmed pakkuda üksteisele kaitsvat varju või teeb
seda võistluste organisaator.
9.8. KOHTUNIKE TEGEVUS
9.8.1. Maastikulaskmises peab olema vähemalt üks (1) kohtunik iga nelja
laskmiskoha kohta.
9.8.2. Kohtunike ülesanded on:
9.8.2.1. Kontrollida rada ja sellel
tehtud mõõtmised ja märgistused, samuti märklehti ja nende kaldeid,
märklehtede kinnitamist nõutavale kõrgusele maapinnast;
9.8.2.2. Kontrollida võistlusala
varustust;
9.8.2.3. Kontrollida võistlejate
varustust enne võistlusi (aeg selleks näidatakse võistluste juhendis) ja
igal ajal ka võistluste jooksul;
9.8.2.4. Kontrollida laskmise juhtimist;
9.8.2.5. Kontrollida tulemuste
märkimist;
9.8.2.6. Kinnitada tulemuste märkimist
väljalangemis- ja finaalringis;
9.8.2.7. Nõu pidada kohtunikekogu
esimehega üleskerkivates laskmist puudutavates küsimustes;
9.8.2.8. Käsitleda esilekerkivad
erimeelsused ja kaebused;
9.8.2.9. Koostöös kohtunikekogu esimehe
ja orgkomitee esimehega katkestada laskmine tulenevalt rasketest
ilmastikutingimustest või õnnetusjuhtumist, kui selline esineb.
Esmajärguliselt tuleb püüda, kui see üldse on võimalik, lõpetada iga
päeva programm samal päeval;
9.8.2.10. Käsitleda võistkondade
kaptenite tehtud kaebused ja märkused ning vajadusel võtta tarvitusele
meetmed. Kollektiivse otsustamise puhul võetakse otsused vastu
lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on esimehel kaaluhääl;
9.8.2.11. Laskmise juhtimist ja
võistlejaid puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele viivitamata,
kuid siiski enne auhindade jagamist. Kohtunike või vaidluskomisjoni
otsus on lõplik.
9.8.2.12. Võistlejad ja ametnikud peavad
kohanema FITA reeglitega, kui ka kohtunike vajalikuks peetavate
direktiivide ja otsustega. Kohtunikud võivad karistada võistlejat, kes
on tõendatult rikkunud reegleid, mitte lubada tal osaleda ja
diskvalifitseerida ta võistlustelt, võistleja kaotab oma saavutatud
tulemuse.
9.9. ERIMEELSUSED
9.9.1. Maastikulaskmisvõistlustel võib iga sportlane pöörduda märklehes
noole tabamuse tulemuse määramist puudutavates küsimustes kohtuniku poole,
enne kui nooled on märklehest välja tõmmatud. Selle kohtuniku otsus on
lõplik, välja arvatud finaalringis. Finaalringis võib iga sportlane mitte
nõustuda kohtuniku otsusega, siis on selle kohtuniku ja kahe lähima
kohtuniku enamusotsus lõplik. Viga noole tabamuse tulemuse märkimises võib
parandada kui nool ei ole eemaldatud märklehest, eeldusel, et kõik
võistlejad selles grupis on parandusega nõus. Paranduse peavad kinnitama
kõik laskjad oma allkirjadega. Kui tulemuste märkimises esineb muid
erimeelsusi, tuleb asi jätta kohtuniku lahendada.
9.9.2. Kui maastikulaskmises avastatakse,
et:
9.9.2.1. Märklehe suurus on muutunud
võistluste ajal;
9.9.2.2. Laskmispaiga laskeposti
asukohta on muudetud pärast seda, kui osa sama divisjoni võistlejaid on
juba lasknud märklehte;
9.9.2.3. Kui laskmispaik on muutunud
mõnede laskjatele laskmiskõlbmatuks, näiteks rippuvate okste tõttu jne.,
siis tuleb selle laskepaiga tulemused tühistada kõikidel sama divisjoni
võistlejatel. Kui üks või enam märklehte on tühistatud, peetakse
järelejäänud laskmispaiku (märklehti) täisringiks.
9.9.3. Liialt kulunud märklehe
vahetamiseks või muud raja varustust puudutava kaebuse esitamiseks tuleb
laskjal või võistkonna kaptenil pöörduda kohtunike poole.
9.9.4. Laskmise juhtimist või võistlejate
käitumist puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele enne võistluste
järgmise osa algust.
9.9.5. Märkused igapäevaselt avaldatavate
tulemuste kohta tuleb viivitamata esitada kohtunikele teadmiseks ja enne
auhindade jagamist tuleb jätta aega võimalike paranduste tegemiseks.
9.9.6. Kui võistleja ei ole rahul
kohtunike otsustega, võib ta enne võistluste järgmise etapi algust, läbi
oma võistkonna kapteni saata kirjaliku kaebuse võistluste
vaidluskomisjonile lahendamiseks, välja arvatud art.9.9.1. toodud
juhtumitel.
|