JÄRVAKANDI VIBUKLUBI "ILVES" 
   Uudised
   Klubi
   Ajalugu
   Kalenderplaan
   Tulemused / saavutused
   Reeglid
   Pildigalerii
   Lingid
   Kontaktandmed
   Tagasiside
   Vibukas

PEATÜKK 9
MAASTIKULASKMINE

9.1. RAJA ASETUS
9.2. RAJA VARUSTUS
9.3. VÕISTLEJA VARUSTUS
9.4. LASKMINE
9.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
9.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE
9.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS
9.8. KOHTUNIKE TEGEVUS
9.9. ERIMEELSUSED


9.1. RAJA ASETUS

9.1.1. Rada tuleb korraldada selliselt, et laskepostide ja märklehtede juurde pääseks ilma suuremate raskusteta, riskita ja ajaraiskamiseta.

9.1.2. Artiklis 4.4.3 toodud märklehed tuleks üles panna võimalikult vahelduvas järjestuses ja maastikku kõige paremini ära kasutades. Finaalringis tuleb märklehed asetada ringikujulisele rajale nii, et igas laskmispunktis oleks kaks (2) matti kõrvuti, milledele on kinnitatud 60cm ja/või 80cm märklehed. Võistlejad A ja C lasevad laskeposti vasemalt poolt vasakusse märklehte ning võistlejad B ja D lasevad paremalt poolt laskeposti parempoolsesse märklehte.

9.1.3. Kõikide laskeradade igas laskmispunktis tuleb laskepost asetada selliselt, et see võimaldaks vähemalt kahel võistlejal lasta samaaegselt teine teistpoolt laskeposti.

9.1.4. Kõik laskekohad tuleb nummerdada vastavalt märklehele ja kui on olemas märgitud distantsipikkustega rajaosa, peab ka distants olema märgitud. Laskepostid võivad olla erinevat värvi, vastavalt laskedivisjonile:

  • sinine – vaistuvibulaskjatele;
  • punane – sport- ja plokkvibulaskjatele.

9.1.5. 40cm märklehti kinnitatakse tugimatile neli (4) ruudukujuliselt, 20cm märklehti kinnitatakse igale tugimatile kaksteist (12) nelja vertikaalse kolmiklehe tulbana.

9.1.6. Lubatud kõikumine 15m distantsil laskepostist kuni märkleheni on +-25cm ja 15-60m distantsidel ei tohi see ületada üht (1) meetrit. Siiski, tabelites 4.4.3.9, 4.4.3.10 4.4.3.11 mainitud distantsidel lubatakse +-2m, eeldusel, et täpne distants on märgitud laskepostidele. Laskedistantse mõõdetakse õhus umbes 1,5-2,0m maapinnast kõrgemal. Kõiki piisavalt täpseid mõõtevahendeid on lubatud kasutada.

9.1.7. Mattides peab olema vähemalt 5cm vaba pinda neile kinnitatud märklehtede välimise punktivöötme ümber. Mitte üheski punktis ei tohi märkleht olla maapinnast kõrgemal vähem kui 15cm. Kõikidel juhtudel, olenemata maastikust, peab matt olema asetatud võimalikult püstloodis laskeposti ja võistleja laskejoone vastas, et võistleja näeks märklehte nii suurena kui võimalik.

9.1.8. Kõik laskekohad (märklehed) tuleb nummerdada järjestikuliselt. Numbrid peavad olema vähemalt 20cm kõrgused must kollase põhjal või kollane mustal põhjal. Number peab olema ka teerajal enne laskekohta, märkimaks kohta, kus võistlejad ootavad oma laskejärjekorda.

9.1.9. Märklehti ei tohi kinnitada suurema märklehe peale ning mattides ega nende ees maastikul ei tohi olla mingeid sihtimispunktina kasutatavaid märke.

9.1.10. Võistlusrajale tuleb võrdsete vahedega panna selgeltnähtavad rajaviitemärgid, mis juhatavad laskjad turvaliselt ja hõlpsalt ühelt laskekohalt teisele.

9.1.11. Võistlusraja võib vaatajate turvalisuse tagamiseks ja õnnetuste vältimiseks piirata sobiva piirdega. Sellisel juhul võivad piiratud alal liikuda ainult selleks loa saanud isikud.

9.1.12. Ametlike maastikuvõistluste võistlusrajad peavad olema üles seatud ja kontrolliks valmis vähemalt 16 tundi enne võistluste algust. FITA meistrivõistlustel peavad rajad olema valmis võistluspäevast üleeelmise päeva hommikuks (hommikuks kaks päeva enne võistluste algust), välja arvatud rajad, mida kasutatakse uuesti muudetuna. Eesti võistlustel peab rada olema valmis kaks(2) tundi enne võistluste algust.

9.1.13. FITA meistrivõistlustel järgitakse eelpoolmainitule lisaks, 1977.a. Victoria kongressil heakskiidetud nõudmisi, millised sisalduvad võistluste korraldaja ja FITA vahelises lepingus.


9.2. RAJA VARUSTUS

9.2.1. Märgitud ja märkimata distantsipikkusega distantsidel tuleb kasutada FITA maastikulaskmise märklehti. FITA võistlustel tohib kasutada ainult FITA litsentsiga valmistajate märklehti.

FITA maastikulaskmise märkleht koosneb kollasest keskosast ja neljast samalaiast kontsentrilisest punktivöötmest. Märklehe alusvärv on valge. Viie punkti ala on kõikide laskedivisjonide jaoks kollane. Plokkvibulaskjatele määratud sisemine 5 punkti ring (märgitud X-ga) on sama kollane. Teistel laskjatel annab kogu kollane ala viis punkti. Kaks kollast ala on omavahel eraldatud maksimum 1mm laia musta ringjoonega. Muud punktivöötmed on mustad ja nad on omavahel eraldatud 1mm laiuse valge joonega. Vöötmeid eraldavad valged jooned kuuluvad alati kõrgema punktivöötme juurde. Keskmise ringi keskosas võib olla peentest joontest moodustatud X.

9.2.2. FITA maastikulaskmise märklehti on neli erinevat suurust:

Punktivöötme
värv

Tulemuse
väärtus

Märklehtede ja punktivöötmete diameeter cm

Tolerants
mm +/-
20 40 60 80
 kollane 5 (sisemine) 2 4 6 8 1
 kollane 5 4 8 12 16 1
 must 4 8 16 24 32 1
 must 3 12 24 36 48 3
 must 2 16 32 48 64 3
 must 1 20 40 60 80 3


9.3. VÕISTLEJA VARUSTUS

Siin punktis käsitlemist mitteleidnud varustuse kasutamine FITA reeglite järgi peetavatel võistlustel ei ole lubatud. Kui võistlejal tekib vajadus kasutada varustust, milline ei ole kohtunike poolt inspekteeritud, siis lasub võistlejal kohustus näidata seda enne kasutamist kohtunikule. Kui tunnistatakse, et võistleja on kasutanud siin punktis käsitlemist mitteleidnud varustust, võidakse tema tulemus tühistada.

Järgnevalt on kirjeldatud kõikide laskedistsipliinide üldised eeskirjad ja seejärel teatud laskerühma puudutavad erieeskirjad.

9.3.1. Sportvibu divisjonis on lubatud järgmine varustus:

9.3.1.1. Sama kui 7.3.1.1.

9.3.1.2. Sama kui 7.3.1.2.

9.3.1.3. Sama kui 7.3.1.3.

9.3.1.4. Sama kui 7.3.1.4.

9.3.1.5. Sama kui 7.3.1.5.

9.3.1.6. Sama kui 7.3.1.6.

9.3.1.7. Sama kui 7.3.1.7.

9.3.1.8. Sama kui 7.3.1.8.

9.3.1.9. Sama kui 7.3.1.9.

9.3.1.10. Sama kui 7.3.1.10.

9.3.2. Alljärgnev varustus on lubatud plokkvibu divisjonis. Igat sorti lisavarustus, mis ei ole elektrooniline või elektriliselt toimiv, on lubatud.

9.3.2.1. PLOKKVIBU, kus tõmbejõudu reguleeritakse mehhaaniliselt plokirataste ja/või nukkidega. Vibu tõmbejõud ei või ületada 60lbs. (1lb=0,4536kg=nael). Vibul on kas üks otse vibuõlgade otstesse kinnitatud nöör või osadest koosnev nöörkaabel. Kaablijuhid on lubatud.

9.3.2.2. NÖÖR võib olla ükskõik millisest selleks valitud materjalist. Nööri kiudude arv ei ole piiratud ja nööril võib olla keskpunutis päästemehhanismi või sõrmede jaoks. Lisaks võib nööril olla nina- või huulemärk, mulksihik (“peep-hole”) ja vahend mulksihiku paigalhoidmiseks jne.. Nööril võib olla silmus päästemehhanismi tarvis.

9.3.2.3. NOOLEALUS võib olla reguleeritav, plunseriga, eeldusel, et nad ei ole elektroonilised ega toimi elektriliselt. Mõõdetuna vibu käetoe põhjast, “kurgust” (i.k. pivot-point), ei tohi noolealus olla kinnitatud vibule rohkem kui 6cm nööri poole.

9.3.2.4. Võib olla üks kuulmis- ja/või nägemisaistingul põhinev TÕMBEPIKKUSE INDIKAATOR, milline ei või olla elektrooniline või elektriliselt toimiv.

9.3.2.5. SIHIKUL võib olla kõrgus- ja küljesuunaline regulatsioon ja ka kallet näitav seade. Sihikus võivad olla suurendavad läätsed ja/või prismad. Sihikul võib olla pikendusvars. Sihik ei või olla elektrooniline ega toimida elektriliselt.

9.3.2.6. Sama kui 7.3.1.6.

9.3.2.7. Sama kui 7.3.1.7.

9.3.2.8. SÕRMEKAITSE, kas sõrmekaitsetupp, kinnas, laskmise lapp või teip, on lubatud nöörist kinnipidavasse kätte vibu vinnastamiseks, hoidmiseks vinnastatud asendis või lasu sooritamiseks. Sõrmkaitses võib olla sõrmede separaator vältimaks noole pigistamist ja põse ankurplaat. Noole päästemehhanism ei tohi mingil moel olla ühenduses vibuga ega sisaldada elektroonilisi või elektriliselt toimivaid osi. Vibukäes võib olla tavaline kinnas või midagi vastavat, mis ei tohi aga olla kinnitatud vibu käetoele.

9.3.2.9. Sama kui 7.3.1.9.

9.3.2.10. Sama kui 7.3.1.10.

9.3.3. Vaistuvibu divisjonis on lubatud järgmine varustus:

9.3.3.1. VIBU koosneb käetoest, keskosast ja kahest painduvast õlast, millede otstes on uurded nööri kinnitamiseks. Vibul tohib olla ainult üks nöör, mis kulgeb ühest kinnituspunktist otse teise. Laskmisel peab vibu hoidma ühe käega käetoest, samal ajal kui teise käe sõrmed veavad, hoiavad ja vabastavad nööri. Vibu peab olema “paljas” ilma lisavarustuseta, välja arvatud allpoolmainitav noolealus, vaba väljaulatuvatest osadest, vigastustest või laminaaditükkidest, mida saaks kasutada sihtimisel. Ülemise õla siseküljel ei tohi olla mingit kaubamärki. Vibuga terviku moodustavad jäigad amortisaatorid on lubatud, kui neile ei ole kinnitatud stabilisaatoreid. Raskust võib lisada keskosa alumisele osale, kuid vinnastamata vibu koos kõigi lisanditega peab mahtuma läbi rõnga, mille sisediameeter on 12,2cm (+-0,5cm).

9.3.3.2. NÖÖR võib olla tehtud mistahes selleks valitud materjalist mistahes arvu kiududega. Nööril on keskpunutis tõmbesõrmede jaoks ja nokikoht, millisele võib lisada punutisi noki paigalpüsimiseks ja seda kohta võidakse täpsustada ühe või kahe nokipunutisega. Nööri mõlemas otsas võib olla silmus, milline pannakse vibu nöörikanalitesse vibu pinguldades. Nööril ei või olla mulkusid, märke või muud sellist, millest võiks abi olla sihtimisel. Ükski punutis ei tohi lõppeda laskja nägemisulatuses, kui vibu on vinnastatud.

9.3.3.3. NOOLEALUS võib olla reguleeritav, eeldades, et ta ei ole elektrooniline ega toimi elektriliselt ega teda ei saa kasutada sihtimisel.

9.3.3.4. NOOLED, sama kui 7.3.1.7.

9.3.3.5. SÕRMEKAITSE, sama kui 7.3.1.5.

9.3.3.6. BINOKLID, sama kui 7.3.1.6.

9.3.3.7. Lisavarustusest on lubatud käekaitse, rinnakaitse, nöör vibu pingestamiseks, nooletupp või abivahend noolte puhastamiseks.


9.4. LASKMINE (Maastikulaskmise ringid)

9.4.1. Iga võistleja kas seisab või on põlvili kujuteldava joone taga, milline läbib laskeposti ja on märklehega paralleelne.

9.4.2. Võistlejad, kes ootavad oma laskejärjekorda, peavad ootama selgelt laskejoonel olevate võistlejate taga.

9.4.3. Ükski laskja ei saa minna noolte laskmise järel märklehe juurde enne, kui kõik grupi laskjad on lõpetanud laskmise.

9.4.4. Juba lastud noolt ei saa mingitel tingimustel ümber lasta. Noolt võidakse mitte lugeda lastuks, kui:

9.4.4.1. Laskja ulatub puudutama noolt jalgu laskejoonelt liigutamata ja eeldades, et nool ei ole tagasi põrganud matist;

9.4.4.2. Märkleht tuleb lahti, matt kukub pikali või laguneb laiali (olenemata sellest, et see on kinnitatud kohtunikku rahuldanud moel). Kui on vaja, peab kohtunik andma lisaaega laskmata jäänud noolte laskmiseks. Kui matt ainult libiseb sujuvalt alla on kohtunikul otsustusõigus edasiste toimingute suhtes.

9.4.5. Igal laskekohal peab olema laskepost või märk ja ruumi vähemalt kahele laskjale.

9.4.6. Võistluste organiseerijad määravad märklehe, millisest iga grupp alustab oma laskmist.

9.4.7. Ükski võistleja ei tohi teatada oma kaasvõistlejale märklehtede kaugusi, kui lastakse rajal, kus on märkimata kaugustega distantsid.

9.4.8. Katkiläinud vibu võib asendada laenatud vibuga.


9.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL

9.5.1. Võistlejad võivad lasta gruppides, kus on mitte rohkem kui neli ja mitte vähem kui kolm võistlejat. Grupid peaksid olema võimalikult ühesuurused. Kui võistlejate arv on suurem raja normaalsest mahutavusest, võib moodustada lisagruppe ja paigutada need sobivalt rajale.

9.5.2. Võistlejatel peavad olema võistlusnumbrid, mis näitavad märklehte ja laskepositsiooni igas rühmas (1A,1B,1C,1D – 2A,2B,2C,2D jne.).

9.5.3. Iga grupp laseb vahelduvalt vastavalt järgnevale:

9.5.3.1. Normaalse nelja võistlejaga grupis lasevad kaks laskjat koos teine teiselpool laskeposti: AB-CD, CD-AB, AB-CD jne.

9.5.3.2. Kui grupis on kolm võistlejat: AB-C, C-AB, AB-C jne.

9.5.3.3. Kui laskeposti juures on piisavalt ruumi, võivad kõik laskjad grupis lasta samaaegselt.

9.5.4. Laskmine 40cm märklehtedesse: neli märklehte tuleb paigutada nelinurga kujuliselt. Esimese laskevahetuse vasakpoolne laskja laseb vasakul ülemisse märklehte ning parempoolne laskja laseb paremal ülemisse märklehte. Teise laskevahetuse vasakpoolne laskja laseb vasakul alumisse märklehte ja parempoolne laskja vastavalt paremal alumisse märklehte.

9.5.5. 20cm märklehed kinnitatakse matile nelja vertikaalse tulbana, milledest igaühes on kolm märklehte. Esimese laskevahetuse vasakpoolne laskja laseb märklehtedesse tulbas 1, parempoolne laskja laseb märklehtedesse tulbas 3. Teine laskevahetus: vasakpoolne laskja laseb tulba 2 ja parempoolne laskja laseb tulba 4 märklehtedesse. Iga laskja võib lasta nooli oma märklehtedesse omavalitud järjestuses.

9.5.6. Grupid peavad alustama laskmist samaaegselt igaüks oma laskepaigas ja ring lõpeb märklehes, mis on eelnev sellele, kus laskmisega alustati. Välja arvatud finaalringis, kus kõik grupid alustavad järjestikuliselt samast märklehest. Kui lisagrupid lähenevad laskmiskohale, peavad nad ootama kuni põhigrupp on lõpetanud laskmise sellesse märklehte ja märkinud üles oma noolte tabamused.

9.5.7. Kui tekib vajadus varustuse parandamiseks, siis võib ajutiselt muuta laskejärjestust. Igal võistlusel võib varustuse parandamiseks lubada mitte rohkem kui 30min. Sellisel juhul teised selle grupi võistlejad peavad laskma ja märkima oma noolte tabamused enne, kui järgmised grupid lasevad läbi. Kui parandused on lõpetatud ajalimiidi piires, võib võistleja lasta laskmata jäänud nooled kõne all olevas laskmiskohas. Finaalringis parandusteks lisaaega ei anta. Võistkonnavõistluses võivad teised võistkonnaliikmed lasta paranduste tegemise ajal.

9.5.8. Võistlejad grupis võivad lubada teisel grupil mööda minna, eeldusel, et võistluste organisaator ja/või kohtunikud on muudatust märganud.

9.5.9. Ajalimiit on neli (4) minutit märklehe kohta (kolm noolt) ja see algab hetkest kui laskja läks oma laskepositsioonile laskeposti kõrval. Laskepositsioonile tuleb minna nii kiiresti kui võimalik. Kui laskja või grupp põhjustavad põhjendamatuid viivitusi, siis peavad kohtunikud mõõtma nende poolt kasutatavat aega. Kohtunik, kes on märganud, et laskja ületab laskeaega, peab tegema talle hoiatuse ja märkima selle tema arvestuskaardile koos oma allkirja ja hoiatuse tegemise ajaga. Kui laskja saab teise (kolmanda, neljanda jne.) hoiatuse, hüljatakse tema kõrgeima tulemusega tabamus selles seerias, millises ajaületus toimus. Ajalimiiti võib pikendada erandlikes olukordades.

9.5.10. Hoiatusi laskeaja ületamise eest ei saa viia ühelt võistluste etapilt teisele üle.

9.5.11. FITA maastikuvõistluste finaalringis, kui kohtunik saadab võistlejaid, alustab ja peatab ta laskmise verbaalselt. Ta näitab kollast kaarti kui hoiatust, et 30 sekundit laskeaega on veel järgi jäänud 4min. ajalimiidist. Mitte mingisugune laskmine ei ole enam lubatud peale 4.min. ajalimiidi lõppemist ja pärast seda kui kohtunik on lõpetanud laskmise.


9.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE (Maastikulaskmise ringid)

9.6.1. Igas grupis peab olema kaks tulemuste märkijat.

9.6.2. Tulemused märgitakse, kui kõik võistlejad grupis on lasknud oma nooled.

9.6.3. Märkijad peavad märkima saavutatud tulemused arvestuskaartidele järgides laskmiskohtade õiget numbrijärjestust. Tulemused märgitakse vähenevas järjestuses nii nagu laskja ise ütleb oma noolte tabamused; teised samasse matti laskjad toimivad kontrollijatena. Tulemuste märkimisel tehtud viga võib parandada kui nooled ei ole märklehest eemaldatud.

9.6.4. Märkijad peavad võrdlema tulemusi enne noolte eemaldamist.

9.6.5. Enne kui kõikide tabamuste tulemused on märgitud arvestuskaardile, ei tohi märklehti ega nooli katsuda.

9.6.6. Noole tabamuse tulemus määratakse selle punkti järgi, mille noole toru on märklehte jätnud. Kui nool puudutab kõrgema tabamuse ala või seda piiravat joont, on tabamuse tulemus kõrgem. Nooli, mis on lastud valesse märklehte, ei arvestata. Kui 20cm märklehte on lastud kaks või enam noolt, siis läheb arvesse ainult kõige nõrgema tulemusega nool.

9.6.7. Kui tükk märklehe tabamuste alast, kaasaloetud värvide äärel olevad piirjooned, puudub või on siirdunud noole puudutusest, tuleb tabamusi arvestada kujuteldava ringjoone abil nii, nagu oleks märkleht terve.

9.6.8. Matti “uppunud” ja nähtamatuna oleva noole tabamuse tulemuse otsustab kohtunik.

9.6.9. Kui kõik tabamuste jäljed on märklehes hoolikalt märgitud, võib matist tagasi põrganud või matist läbi läinud noolest anda punkte vastavalt tabamuse jäljele järgmistel juhtudel:

9.6.9.1. Kui kõik grupi laskjad nõustuvad tagasipõrganud või läbiläinud noole tabamusjälje tulemusega, märgitakse see tulemus arvestuskaardile;

9.6.9.2. Kui kõik grupi laskjad nõustuvad, et nool on tagasi põrganud või matist läbi läinud, kuid ei nõustu tabamuse tulemusega, märgitakse arvestuskaardile nõrgima märkimata tabamusjälje tulemus;

9.6.9.3. Kui kõik grupi laskjad ei nõustu, et tagasipõrge või läbi mati laskmine toimus, siis tabamuse tulemust ei märgita.

9.6.10. Kui nool tabab:

9.6.10.1. teist noolt nokisse ja jääb sinna sisse kinni, on tema tulemus sama, kui noolel mida ta tabas;

9.6.10.2. teist noolt ja põrkab sellest kõrvale märklehte, on tema tulemus selle järgi kuhu ta ise tabas;

9.6.10.3. teist noolt ja põrkab märklehest tagasi, on tulemus sama, kui noolel, mida ta tabas; eeldusel, et vigastatud noolt on võimalik kindlaks teha;

9.6.10.4. mõnda muud märklehte mitte laskja enda oma, tulemust ei arvestata.

9.6.11. Kui on sattunud võrdsed tulemused, määratakse paremus järgmises järjestuses:

9.6.11.1. Võrdsete tulemuste puhul kõikides ringides, välja arvatud allpool toodud juhtudel;

  • Individuaal- ja võistkonnavõistluses:
    • enim tulemusi andvaid tabamusi;
    • enim 5-punktilisi tabamusi;
    • enim X-viisi (sisemine 5);
    • kui needki on võrdsed, on laskjate üldjärjestuskoht sama, välja arvatud juhtudel, kui märgitakse järjestust kvalifikatsioonivõistluste duellide skeemile, siis määrab järjestuse liisuheitmine.

9.6.11.2. Võrdsete tulemuste puhul, mis puudutavad pääsu väljalangemisringi, edasiminekut võistluste ühelt etapilt teise ning medalite jaotust igal FITA võistlusel;

  • Individuaalvõistlustel:
    • lastakse maksimaalselt kolm korda ühe (1) noole ümberlaskmine;
    • kui ka kolmandas ümberlaskmises on tulemus sama otsustab võitja keskpunktile lähemale lastud nool;
    • kui ka keskpunktile lähimad nooled on ühekaugusel, jätkatakse ühe noolega keskpunktile lähemale laskmist, kuni paremus on välja selgitatud.
  • Võistkonnavõistluses:
    • lastakse maksimaalselt kolm korda kolme (3) noole seeriaid (iga laskja üks nool seerias);
    • kui ka kolmandas ümberlaskmises on tulemus sama, võidab võistkond, kelle nool on lähemal keskpunktile;
    • kui lähimad nooled on ühekaugusel keskpunktist, siis vaadatakse teisena või kolmandana) lähim nool;
    • kui kolmandana lähimad nooled on ikkagi samal kaugusel, lastakse uus kolme (3) noole ümberlaskmine (iga laskja üks nool) ja vaadatakse keskpunktile lähemale lastud nool, kuni võitja selgub;
    • ajalimiit võistkondlikus ümberlaskmise on 1/3 rakendatavast ajalimiidist.

Ümberlaskmine lastakse iga laskedivisjoni suurimal distantsil märklehte, milline tuleb asetada võistluspaiga keskpunkti lähedale. Võistluste organisaatoritel võib selle jaoks olla eraldi märkleht. Ümberlaskmised korraldatakse nagu ette nähtud peale selle divisjoni arvestuskaartide kontrolli. Laskja, kes ei tule ümberlaskmisele 30min. möödudes sellest hetkest, kui teda või võistkonna kaptenit on informeeritud, kuulutatakse kaotajaks. Laskja tunnistatakse kaotajaks ka juhul kui tema ja võistkonna kapten on lahkunud võistlusplatsilt enne, kui ametlikud võistluste tulemused on välja kuulutatud ning seega ei olnud võimalik neid teavitada ümberlaskmisest.

9.6.12. Veerandfinaalis sattunud võrdse tulemuse korral lastakse ümberlaskmine selle ringi viimasel laskmispaigal. Kui laskmisel medalitele tuleb võrdne tulemus, lastakse ümberlaskmine iga divisjoni pikima distantsi märklehte, milline tuleks üles panna võimalikult võistluspaiga keskpunkti lähedusse. Võistluste organisaatoritel võib olla selleks eraldi märkleht.

9.6.13. Tulemuste märkija ja laskja peavad alla kirjutama arvestuskaardi tõendusena sellest, et kaardil märgitud tulemused on kõne all oleva laskja saavutatud ja õiged. Kui laskja kirjutab tulemusi, peab mõni muu samasse matti laskja allkirjastama tema kaardi. FITA meistrivõistluste finaalringis käib iga grupiga kaasas kohtunik, kes kontrollib tulemuste märkimist. Finaalringis peab iga grupi märkijal olema kaasaskantav tulemustetahvel selle grupi laskjate tulemuste näitamiseks.

 
9.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS (Maastikulaskmise ringid)

9.7.1. Kohtunikekogu esimees peab kontrollima võistlusi.

9.7.2. Kohtunikekogu esimehe ülesannete hulka kuulub:

9.7.2.1. Veenduda selles, et rada ette valmistades on kasutusele võetud meetmed turvalisuse tagamiseks;

9.7.2.2. Koos võistluste organisaatoriga organiseerida kõikide lisameetmete, milliseid ta peab vajalikuks, rakendamist enne võistluste algust;

9.7.2.3. Tutvustada laskjaid ja ametnikke kõikide nende laskmist puudutavate turvameetmetega, milliseid ta peab vajalikuks.

9.7.3. Kui maastikuvõistlus otsustatakse katkestada halva ilma, vähese päevavalguse või raja ebaturvalisuse tõttu, tuleb selline otsus teha kollektiivselt võistluste orgkomitee esimehe, kohtunikekogu esimehe ja tehnilise vaatleja poolt.

9.7.3.1. Kui võistlus tuleb katkestada enne, kui väljalangemisring/ringid on tervenisti lastud, kasutatakse iga divisjoni ja vanuseklassi meistrite selgitamiseks nende laskmiskohtade (märklehtede) tulemusi, mida kõik on lasknud ja tulemused märkinud.

9.7.3.2. Kui võistlus katkestatakse hilisemas staadiumis, kuulutatakse võitjad välja viimase täielikult lastud rajaringi põhjal.

9.7.4. Laskja ei tohi vinnastada vibu sellisel viisil, millest võib, kohtuniku arvates, olla oht vibu kogemata lahti minnes noole lendamiseks turvaalast väljapoole või muu turvaseade (võrgu, seina jms.) üle. Kui ta ikkagi jätkab laskmist kõne all oleval viisil, siis julgeoleku huvides käsib kohtunikekogu esimees teda koheselt laskmine lõpetada ja lahkuda võistlusväljakult.

9.7.5. Silmipimestava päikesevalguse tekkides võivad grupi liikmed pakkuda üksteisele kaitsvat varju või teeb seda võistluste organisaator.


9.8. KOHTUNIKE TEGEVUS

9.8.1. Maastikulaskmises peab olema vähemalt üks (1) kohtunik iga nelja laskmiskoha kohta.

9.8.2. Kohtunike ülesanded on:

9.8.2.1. Kontrollida rada ja sellel tehtud mõõtmised ja märgistused, samuti märklehti ja nende kaldeid, märklehtede kinnitamist nõutavale kõrgusele maapinnast;

9.8.2.2. Kontrollida võistlusala varustust;

9.8.2.3. Kontrollida võistlejate varustust enne võistlusi (aeg selleks näidatakse võistluste juhendis) ja igal ajal ka võistluste jooksul;

9.8.2.4. Kontrollida laskmise juhtimist;

9.8.2.5. Kontrollida tulemuste märkimist;

9.8.2.6. Kinnitada tulemuste märkimist väljalangemis- ja finaalringis;

9.8.2.7. Nõu pidada kohtunikekogu esimehega üleskerkivates laskmist puudutavates küsimustes;

9.8.2.8. Käsitleda esilekerkivad erimeelsused ja kaebused;

9.8.2.9. Koostöös kohtunikekogu esimehe ja orgkomitee esimehega katkestada laskmine tulenevalt rasketest ilmastikutingimustest või õnnetusjuhtumist, kui selline esineb. Esmajärguliselt tuleb püüda, kui see üldse on võimalik, lõpetada iga päeva programm samal päeval;

9.8.2.10. Käsitleda võistkondade kaptenite tehtud kaebused ja märkused ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed. Kollektiivse otsustamise puhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on esimehel kaaluhääl;

9.8.2.11. Laskmise juhtimist ja võistlejaid puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele viivitamata, kuid siiski enne auhindade jagamist. Kohtunike või vaidluskomisjoni otsus on lõplik.

9.8.2.12. Võistlejad ja ametnikud peavad kohanema FITA reeglitega, kui ka kohtunike vajalikuks peetavate direktiivide ja otsustega. Kohtunikud võivad karistada võistlejat, kes on tõendatult rikkunud reegleid, mitte lubada tal osaleda ja diskvalifitseerida ta võistlustelt, võistleja kaotab oma saavutatud tulemuse.


9.9. ERIMEELSUSED

9.9.1. Maastikulaskmisvõistlustel võib iga sportlane pöörduda märklehes noole tabamuse tulemuse määramist puudutavates küsimustes kohtuniku poole, enne kui nooled on märklehest välja tõmmatud. Selle kohtuniku otsus on lõplik, välja arvatud finaalringis. Finaalringis võib iga sportlane mitte nõustuda kohtuniku otsusega, siis on selle kohtuniku ja kahe lähima kohtuniku enamusotsus lõplik. Viga noole tabamuse tulemuse märkimises võib parandada kui nool ei ole eemaldatud märklehest, eeldusel, et kõik võistlejad selles grupis on parandusega nõus. Paranduse peavad kinnitama kõik laskjad oma allkirjadega. Kui tulemuste märkimises esineb muid erimeelsusi, tuleb asi jätta kohtuniku lahendada.

9.9.2. Kui maastikulaskmises avastatakse, et:

9.9.2.1. Märklehe suurus on muutunud võistluste ajal;

9.9.2.2. Laskmispaiga laskeposti asukohta on muudetud pärast seda, kui osa sama divisjoni võistlejaid on juba lasknud märklehte;

9.9.2.3. Kui laskmispaik on muutunud mõnede laskjatele laskmiskõlbmatuks, näiteks rippuvate okste tõttu jne., siis tuleb selle laskepaiga tulemused tühistada kõikidel sama divisjoni võistlejatel. Kui üks või enam märklehte on tühistatud, peetakse järelejäänud laskmispaiku (märklehti) täisringiks.

9.9.3. Liialt kulunud märklehe vahetamiseks või muud raja varustust puudutava kaebuse esitamiseks tuleb laskjal või võistkonna kaptenil pöörduda kohtunike poole.

9.9.4. Laskmise juhtimist või võistlejate käitumist puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele enne võistluste järgmise osa algust.

9.9.5. Märkused igapäevaselt avaldatavate tulemuste kohta tuleb viivitamata esitada kohtunikele teadmiseks ja enne auhindade jagamist tuleb jätta aega võimalike paranduste tegemiseks.

9.9.6. Kui võistleja ei ole rahul kohtunike otsustega, võib ta enne võistluste järgmise etapi algust, läbi oma võistkonna kapteni saata kirjaliku kaebuse võistluste vaidluskomisjonile lahendamiseks, välja arvatud art.9.9.1. toodud juhtumitel.

 


Copyright (c) 2001-2024 AC Ilves
Webmaster