PEATÜKK 8
MÄRKLEHTELASKMISE SISEVÕISTLUSTE KORRALDUS

8.1. VÄLJAKU EHITUS
8.2. VÄLJAKU VARUSTUS
8.3. VÕISTLEJA ÜLDVARUSTUS
8.4. LASKMINE
8.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL
8.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE
8.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS
8.8. REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED
8.9. KOHTUNIKE TEGEVUS
8.10 ERIMEELSUSED
8.11 KAEBUSED

8.1. VÄLJAKU EHITUS

8.1.1. Väljak peab vastama järgmistele nõudmistele:

8.1.1.1. Väljak peab olema ristkülikukujuline, laskedistantsid mõõdetakse täpselt punktist, mis on iga märklehe kollasest vertikaalselt alla, otse laskejoone suunas. Kõikumised 25/18m distantsidel on lubatud ±10cm.

8.1.1.2. Laskejoonest vähemalt kolm (3) meetrit tahapoole peab märkima ootejoone.

8.1.1.3. Matid võib asetada kas vertikaalselt või kaldega kuni 10 kraadi vertikaaljoonest, kuid kõik matid peavad olema asetatud võrdse kaldenurgaga. Igal matil peab olema number.

8.1.1.4. Sisevõistluste matširingis tuleb kasutada 40cm kolmiklehti. Väljalangemis- ja finaalringis tuleb igas matis märklehed asetada paaridena. Sisemaailmameistrivõistlustel on kohustuslikud vertikaalsed kolmik-märklehed. Kõikidel teistel võistlustel on üksik- või kolmik-märklehtede kasutamine organiseerijate otsustada, sõltuvalt nende võimalustest lubada lasta sama klassi ja divisjoni võistlejatel erinevaid tüüpi märklehti. Märklehtede kollase keskpunkt peab sihtmärkide rivis olema kõigil mattidel ühel kõrgusel.

8.1.1.4.1. Üksiku märklehe kollase keskpunkt ja vertikaalse kolmik-märklehe keskmise punktitsooni kollase keskpunkt peab olema 130cm kõrgusel maapinnast. Kolmnurkse kolmik-märklehtede puhul peab arvestama seda kõrgust kahe alumise märklehe kollastest. Kui asetada märklehed paaridena (ühel kõrgusel), siis peab punktialade miinimum kaugus olema 10cm. 60cm märklehtede puhul peab miinimum kauguseks punktitsoonide vahel olema 2cm.

8.1.1.4.2. Kasutades nelja (4) 40cm märklehte, peab ülemiste lehtede keskpunkt olema maksimaalselt 162 cm kõrgusel maapinnast ja alumiste lehtede keskpunkt miinimum 100cm maapinnast kõrgemal. Kolmnurkse kolmik-märklehtede puhul peab kõrguspiiranguks arvestama kolmik-märklehe ülemist keskpunkti ja alumiseks kõrguspiiranguks kolmiklehe alumist keskpunkti. Kahe samakõrguselise kolmik-märklehe punktitsoonide vahe miinimumkauguseks on 10cm. Märklehed kinnitatakse matti oma veerandisse (vt. raamat3, lisa1).

8.1.1.4.3. Kasutades nelja (4) või kolme (3) vertikaalset 40cm kolmik-märklehte, peab keskmise lehe keskpunkt jääma 130 cm kõrgusele maapinnast. Nelja (4) vertikaalse kolmik-märklehe puhul peab punktitsoonide vahe teise ja kolmanda märklehe vahel olema vähemalt 10cm; maksimumvaheks 1 ja 2 ning 3 ja 4 märklehtede punktitsoonide vahel on 5cm.

8.1.1.5. Laskejoonele tuleb märkida kohad, mis jooksevad iga mati keskpunktiga täpselt risti.

8.1.1.6. Maha võib asetada jooned, iga kahe laskja kohta vähemalt 160cm vahedega nii, et ühe võistleja kohta tuleks minimaalselt 80cm.

8.1.1.7. Laskejoone ette seatakse paralleelselt jooksev 3m joon (vt. 8.4.5.1.).

8.1.1.8. Valgustuse (loomulik või kunstlik) osas peab arvestama selle mõju märklehtedes (valguse peegeldus, laskjate pimestamine jne).

8.1.1.9. Laskejoonel on soovitatav erinevad võistlusklassid omavahel eraldada.

8.1.1.10. Seal, kus halli mõõtmed seda dikteerivad, tuleb püstitada sobivad barjäärid hoidmaks pealtvaatajaid nende taga. Sellised barjäärid peavad olema vähemalt 10m kaugusel sihtmärkidejoone otstest kõrvale ja minimaalselt viis (5) meetrit ootejoonest tagapool. Mitte ühtegi pealtvaatajat ei tohi lubada sihtmärkide joonest tahapoole. Seal, kus halli mõõtmed ei nõua külgbarjääride püstitamist, ei tohi lubada mitte ühtegi pealtvaatajat barjääri taha, mis paikneb ootejoone taga.

8.1.1.11. Sisematširingi meeskonnavõistluses tuleb märkida laskejoone taha, ühe (1) meetri kaugusele, selgelt nähtav (nn 1m joon). See joon peab olema vähemalt 3cm laiune.

8.1.1.12. Sisematširingi meeskonnavõistluses peab 1m joone taha märkima võistlejate ja treenerite ruudud (vt. raamat3, lisa1).

8.2. VÄLJAKU VARUSTUS

8.2.1. Märklehed

8.2.1.1. On olemas kuus FITA sisevõistluste märklehte:

• 60cm läbimõõduga märkleht;
• 60cm kolmnurkne kolmik-märkleht;
• 60cm vertikaalne kolmik-märkleht;
• 40cm läbimõõduga märkleht;
• 40cm kolmnurkne kolmik-märkleht;
• 40cm vertikaalne kolmik-märkleht.

FITA võistlustel tohib kasutada Ainult FITA litsentsi alusel valmistatud märklehti.
Kirjeldus:

• 60cm ja 40cm märklehed on jagatud õhukese joonega viieks kontsentriliseks värvivöötmeks, millised on keskkohast loetuna kollane, punane, helesinine, must ja valge (joon puudub helesinise ja musta, musta ja valge vahel). Iga värv on veel omakorda õhukese joonega jagatud kaheks samalaiuseks osaks, millega moodustub märklehel kümme samalaiust punktitsooni. Nende tsoonide laius mõõdetuna kollase keskpunktist on 3cm 60cm märklehes ja 2cm 40cm märklehes.
• Vöötmeid eraldavad jooned peavad tervenisti asuma kõrgema väärtusega (sisemise) vöötme sees. Joon, mis märgib valge kõige äärmist serva, on täielikult punktitsooni sees. Nii 60cm kui ka 40cm märklehtedes võivad nimetatud vahe- ja välisjoonte laiused olla maksimaalselt 2mm. Märklehtede tsentrit nimetatakse “pinhole” (“nõelaauk”), selle märgistamiseks kasutatakse väikest “x” (rist) ja selle joonte paksus ei tohi ületada 1mm ja pikkus 4mm. Plokkvibudivisjonile on vajalik sisemise 10 ring, mis on 60cm märklehel 3cm ja 40cm märklehel 2cm.
• Lisaks on võimalik kasutada järgnevaid kolmik-märklehti (nn tsenterlehed). (Sisematširingis tuleb kasutada 40cm kolmiklehte. Vertikaalne kolmik-märkleht on kohustuslik sisemaailmameistrivõistlustel). Neil on vastavalt samad mõõtmed kui FITA 60cm ja 40cm märklehtedel, kuid punktitsoonid 5 kuni 1 on eemaldatud. Madalaim punktitsoon on seega helesinine 6.
• Valgele alusele paigutatud väikesed märklehed peavad asuma sümmeetriliselt kolmnurkse asetusega (kaks all ja üks peal) või vertikaalse asetusega. Tsentermärklehtede kollase keskpunktide vahemaa üksteisest peaks olema 32cm 60cm märklehes ja 22cm 40cm märklehes.

Vt. joonis:

8.2.1.2. Märklehtede punktitsoonid.

Punktisumma	Värv
10 ja 9	Kollane
8 ja 7	Punane
6 ja 5	Sinine
4 ja 3	Must
2 ja 1	Valge

8.2.1.3. Tolerants märklehe mõõdustikus. Märklehe diameetri mõõtmiseks tuleb mõõta kõik punktitsoonid. Mõõdustik ei tohi olla suurem, kui ±1mm punktitsoonidel 10, 9 ja 8 ning teistel punktitsoonidel ± 3mm mõõtmisel läbi keskpunkti.
NB: Plokkvibu divisjonis loetakse ainult sisemine 10 kümne punkti vääriliseks. Muu kollase tabamus annab 9 punkti.

8.2.2. Märklehtede suurus erinevatel laskedistantsidel. 25m distantsi jaoks tuleb kasutada 60cm märklehte, 18m distantsi jaoks 40cm märklehte.

8.2.2.1. Märkleht võib olla tehtud paberist riidest või mõnest muust sobivast materjalist. Kõik konkreetse võistlusklassi märklehed peavad olema ühesugused ja samast materjalist.

8.2.3. Matid Mattide esipind, kas nelinurkne või ümmargune, peab olema piisavalt suur, et nool, mis on tabanud matti just märklehe välimise ääre juures, jääks ikka matti.

8.2.3.1. Iga mati osa ja ka tema toestus, mis võiks vigastada noolt, tuleb katta. Kui matis on rohkem kui üks märkleht, tuleb kanda hoolt selle eest, et toestus ei vigastaks nooli, mis lähevad matist läbi.

8.2.3.2. Mattidel peavad olema märklehtede numbrid. Numbrid peavad olema 30cm kõrged ja nad peavad olema vaheldumisi paigutatud mattidele must number kollasel põhjal ja kollane number mustal põhjal (nt must 1 kollasel põhjal, kollane 2 mustal põhjal). Numbrimärgid tuleb asetada vastava mati keskkoha ala- või ülaossa nii, et nad ei oleks märklehe ees.

8.2.4. Ajakontrolli vahendid

8.2.4.1. Akustilised vahendid Laskmise juhil (vt.art.8.7.1) peab olema laskmise kontrollimiseks, iga ajalimiidi alustamise ja lõpetamise jaoks helisignaali andev seade või vile.

8.2.4.2. Visuaalselt jälgitavad vahendid Laskmise juhil peab laskude sooritusaegade kontrollimiseks olema kasutada lisaks helisignaalile veel mõni järgmistest visuaalselt jälgitavatest seadmetest: numbrinäiduga kell, valgusfoor, lipud, tahvlid ja/või mõni muu lihtne nähtav seade. Helisignaali ja visuaalse seadme vasturääkivuste puhul järgitakse helisignaali.

• Tuled Tulede värvid on punane, kollane ja roheline loetletud järjestuses nii, et punane on kõige kõrgemal. Vaid üks tuli korraga võib põleda. FITA meistrivõistlustel sünkroniseeritakse tuled nii, et üks helisignaal vahetab tuled punaseks ja nullib numbrinäidulise kella.
• Digitaalkell Kasutades allesoleva laskeaja näitamiseks digitaalkella, peab kella numbrite kõrgus olema vähemalt 20cm ja nad peavad olema selgelt loetavad 100m kauguselt. Kella peab saama vajadusel seisata ja nullida kella näit. Kellal peab olema sekundite tagurpidilugemine. Kui kasutatakse digitaalkella, siis pole tulede kasutamine kohustuslik. Kui nimetatud vahendeid kasutatakse koos, siis peavad need olema omavahel sünkroniseeritud ning erinevuste puhul arvestataks primaarsena digitaalkella.
• Visuaalselt jälgitavad vahendid Visuaalsed märguandmisvahendid tuleb paigutada võistlusplatsi mõlemale küljele ja vajadusel ka meeste ja naiste laskesektorite eraldusalale nii, et seda näevad nii parema, kui ka vasaku käelised võistlejad. Kui laskedistants on lühem, kui 30m tuleb need paigutada laskejoone ette võistlusplatsi mõlemale küljele ja samuti eraldusalale tingimusega, et kõik laskjad laskejoonel neid näevad.
• Duell-laskmiste indikaatorid Duell-võistluses, lastes vaheldumisi, peab olema kasutusel kaks erinevat tuleseadet (roheline/ punane), juhitavat numbrikella või muud näitamisseadet, et saaks näidata kelle kord on lasta.
• Tagavarasüsteem
  • Kui kasutatakse mõnda elektril toimivat seadet, tuleb käepärast hoida mõnda käsitsikasutatavat seadet (tahvlid, lipud või muu), et tehnilise vea ilmnedes saaks neid kiiresti kasutusele võtta. Tuled ja/või digitaalkell ja tagavaravahendid on kohustuslikud FITA meistrivõistlustel. (vt. p.3.1 ja p3.2).
  • Tahvlid (tagavarasüsteemina)
    Tahvlite mõõdud peavad olema vähemalt 120x80cm. Tahvel peab olema kindlalt maasse kinnitatud ja kumbki tahvli pooltest peab olema kiiresti nähtavaks keeratav. Tahvli üks pool on kollane ja teine pool vahelduvalt kollaseid ja musti 20-25cm laiusi triipe. Triibud peavad olema ca 45 kraadise nurga all väljaku suhtes.
• Lisaks kasutatakse EVL-is lippe
  Lipud peavad olema valmistatud hästinähtavast ühevärvilisest kangast. Lipp tuleb kinnitada vähemalt 100cm pikkuse varre külge ja ta peab mõõtmetelt olema vähemalt 60x60cm.

8.2.5. Muu varustus (lisaseadmed) Alljärgnev varustus on kohustuslik FITA meistrivõistlustel ja OM-l ja on soovitatav kasutada teistel võistlustel tähtsuse ja korraldajate otsuste järgi:

8.2.5.1. Iga võistleja kannab seljal registreerimisnumbrit.

8.2.5.2. Laskmisjärjekorda näitav tahvel: A B C; C A B; B C A; jne. või AB/CD; CD/AB; jne. kui kõik laskjad ei lase korraga. Tähed tahvlil peavad olema nii suured, et võistlejad näevad neid oma laskmiskohalt ja tahvleid peab olema kaks või enam.

8.2.5.3. Üks suur tulemuste stend, millega näidatakse vähemalt kaheksa parema naise ja parema mehe summeeritud tulemust iga lastud noolteseeria järel ja kvalifikatsiooniringis edasipääsuks vajalik punktisumma.

8.2.5.4. Suurel tulemuste tahvlil võib täiendavalt näidata kõikide osalejate summeeritud tulemusi iga lastud noolteseeria järel.

8.2.5.5. Sisematširingi väljalangemis- ja finaalringides peab võistleja nimeplaadil nimele lisaks olema märgitud tema seljanumber (individuaalvõistluse järgi) või võistkonnavõistluses riigi võistkonda kuulumist näitav ametlikult tunnustatud kolmetäheline lühend. Plaat tuleb panna igasse märklehte kõrvuti punkte arvestava seadega ja tähed plaadil peavad olema vähemalt 20cm kõrged.

8.2.5.6. Väljalangemisringis ja finaaliringis kasutatakse tulemustestendi kirjete optimeerimiseks 3 kuni 4 numbri kohalisi käsitsi vahetatavaid tulemustetahvleid. Võistleja või võistkonna kohta käsitsi vahetatavate tulemustetahvlitega tulemuste näitamisel on need kinnitatud mattide alaossa (või vastava mati ette maapinnale). Numbrite kõrgus peab olema vähemalt 20cm.

8.2.5.7. Lipud või mõni muu sobiv vahend, et tulemuste arvestajad märklehtede juures ja võistlejad laskejoonel saaksid kutsuda kohtunikke.

8.2.5.8. Tõstetud platvorm istekohaga laskmise juhi jaoks.

8.2.5.9. Valjuhääldi.

8.2.5.10. Piisavalt toole või pinke ootejoone taga võistlejatele, võistkonna kaptenitele, kohtunikele ja teistele ametnikele.

8.2.5.11. Üks või mitu tulemuste tahvlit või mõni muu selline vahend, võistleja nime ja/või märklehe numbriga (1A,1B,1C või lihtsalt A,B,C ja kui on neli võistlejat märklehes ka D, jne.), võib asendada nimeplaati ja käsitsi vahetatavat numbritahvlit, näitamaks jooksvat üldsummat iga seeria järel. Kui mõnda sellist abivahendit kasutatakse, peab ta olema asetatud iga mati alla põrandale või kindlalt mati külge kinnitatud. Selle peal näidatavaid tulemusi vahetab enne mati juurest lahkumist määratud tulemuste märkija, keda abistavad selle mati võistlejad pärast tulemuste märkimist ja noolte välja tõmbamist.

8.2.5.12. Automaatset tulemuste näitamisvahendit kasutatakse ainult finaalringis.

8.3. VÕISTLEJA ÜLDVARUSTUS

8.3.1. Sportvibudivisjonis vt. p. 7.3.1.

8.3.2. Plokkvibudivisjonis vt. p. 7.3.3.

8.3.3. Kõikide divisjonide võistlejatel on keelatud kasutada igasugust elektroonilist kommuni-katsioonivahendeid ja kõrvaklappe ootejoonest eespool.


8.4. LASKMINE

8.4.1. Võistlejad lasevad nooli kolme (3) noole seeriatena.

8.4.1.1. Laskmine sooritatakse ainult ühes suunas ja vastavalt p.4.5.2. sätestatud korrale.

8.4.1.2. Väljalangemisringis:

• - 1/16 väljalangemisringis lasevad kõigepealt naised 18 noole matšis kuuetestkümnesse (16) ( matti, siis nende järel mehed samadesse märklehtedesse. Seejärel eemaldatakse sihtmärkide joone mõlemast äärest neli matti, jättes sihtmärgijoone keskele alles kaheksa matti.
• - 1/8 väljalangemisringis lasevad esimestena naised, seejärel mehed samadesse märklehtedesse, misjärel liigutatakse kaks keskmist matti ümber, kumbki sihtmärgijoone äärele, moodustades nii kaks neljalist mattide rühma.
• - Vastavalt vajadustele võivad mehed ja naised lasta samal ajal aga sellisel juhul tuleb mattide arv kahekordistada. Iga laske etapi vahel peetakse sobiva pikkusega vahepaus.

8.4.1.3. Finaaliringides

• - Veerandfinaalis lasevad kaheksa naist ja kaheksa meest samaaegselt paaridena 12 noole matšis, vastavalt paremal ja vasakul pool väljaku eraldusriba asuvatesse nelja matti. Siis eemaldatakse neli(4) äärmist matti.
• - Poolfinaalis lasevad neli naist ja neli meest samaaegselt, oma väljakupoolel olevatesse kahte matti, paaridena 12 noole matšis.
• - Finaali kolmandale ja neljandale kohale lastakse vastavalt eelmisele punktile.
• - Kuldmedalile matsis lasevad kõigepealt kaks naist oma finaallaskmise 12 noolega, seejärel lasevad mehed oma finaaliosa 12 noolega.
• - Iga laske etapi vahel peetakse sobiva pikkusega vahepaus.

8.4.1.4. Võistkonnavõistluses laseb iga laskja oma kolmik-märklehte, ühe noole igasse tsentrisse.

8.4.2. Võistlejate laskmise aeg on limiteeritud.

8.4.2.1. Kolme (3) noole seeria jaoks on laskjatel kasutada laskeaega maksimaalselt kaks (2) minutit.

8.4.2.2. Kui võistleja laseb noole enne või pärast määratud laskeaega või vales järjestuses, arvestatakse nool lastuks, aga tühistatakse tal selle seeria kõige kõrgem punktitabamus.

8.4.2.3. Nool, mis lastakse võistlusväljakul peale seda, kui laskmiste juht on harjutuslaskmise lõpetanud või kui see lastakse seeriate/ distantside vahelise pausi ajal, arvestatakse see lastuks järgmise seeria arvelt ning omakorda tühistatakse seeria kõige kõrgema tulemusega punktitabamus (vt. p. 8.6.2.2.)

8.4.2.4. Kui on tekkinud rike varustuses, peab laskja laskejoonel üles tõstma punase lipu ja astuma laskejoonelt tagasi. Varustuse parandamiseks võidakse anda lisaaega. Laskja saab määratud arvu laskmata nooli lasta esimesel võimalusel kohtuniku kontrolli all (vt. p. 8.5.1.7.)

8.4.2.5. Varustuse parandamise aeg ei tohi võistluse jätkamist viivitada rohkem, kui 15 minutit.

8.4.2.6. Laskmiste alustamisel ilmnenud ootamatu meditsiinilise probleemi korral, on meedikutel aega kuni 15 minutit võistleja kontrollimiseks, probleemi selgitamiseks ning otsustamiseks, kas võistleja saab jätkata ilma meditsiinilise abita. Võistleja sooritab laskmata arvu noolte laskmise esimesel võimalusel kohtunike kontrolli all 15 minuti jooksul.

8.4.2.7. Sisematšringi väljalangemis- ja finaalringis ei anta lisa laskeaega tehnilise rikke tõttu ega ootamatute meditsiiniliste probleemide abi andmiseks, kuid see laskja võib lahkuda laskejoonelt varustuse parandamiseks või vahetamiseks ja tulla tagasi laskma allesjäänud nooli laskeaja piirides. Võistkonnavõistluses võib sellel ajal laskmisi sooritada võistkonna teised liikmed.

8.4.2.8. Väljalangemis- ja finaalvõistluste ajal ei saa “vabaringiga” ega “kaotatud matšiga” edasipääsenud võistlejad osaleda võistlusel. Neil on võimalus harjutada harjutusväljakul või võistlusväljaku sellel osal, mis ei ole võistlustel kasutusel (vt.3.19.1.5). Kui “kaotatud matš” toimub laskmise ajal, siis võib laskja/ võistkond jätkata laskmist aga nende tulemusi ei arvestata.

8.4.2.9. Sisematširingi võitkonnavõistluses ei tohi ükski kolmest võistlejast lasta enne laskeaja algus- või pärast lõpusignaali. Kui nii juhtub, tühistatakse võistkonna kõrgeima tulemusega punktitabamus selles seerias.

8.4.3. Laskja ei tohi tõsta vibuga kätt enne, kui laskeaja algamise signaal on antud.

8.4.4. Laskmine tuleb sooritada seistes ja nii, et jalad on laskejoone mõlemal pool või selle peal, mingit tuge kasutamata. Laskja, kes kasutab ratastooli, laseb toolis istudes.

8.4.5. Lastud noolt ei saa mingitel tingimustel lasta uuesti. Noolt ei loeta lastuks, kui:

8.4.5.1. Nool kukub või toimub vale-lask ning osa nooletorust lebab laskejoone ja 3m joone vahelisel alal ning tingimusel, et nool ei põrganud tagasi matist.

8.4.5.2. Märkleht tuleb lahti, matt kukub pikali või laguneb laiali (olenemata sellest, et see on kinnitatud kohtunikku rahuldanud moel). Kohtunik peab võtma kasutusele kõik abivahendid ning andma lisaaega laskmata jäänud noolte laskmiseks. Kui vibumatt ainult vajub viltu, peab kohtunik otsustama edasiste toimingute suhtes.

8.4.6. Kui laskja on laskejoonel, võib ta vastu võtta mitteelektroonilist juhendamist abistajatelt, tingimusel, et see ei sega teisi võistlejaid.

8.4.6.1. Sisematširingi võistkonnavõistluses võivad võistkonna kolm laskjat ja treener abistada üksteist suuliselt olenemata kas nad on laskejoonel või ei ole. Laskmise ajal võib treener juhendada ainult treeneriruudust.

8.4.7. Kõik proovinooled lastakse laskmise juhi kontrolli all ja nende tabamuste tulemusi ei märgita üles (vt.3.19 Harjutus).


8.5. LASKMISJÄRJESTUS JA AJAKONTROLL

8.5.1. Iga võistleja jaoks on eraldi märkleht (-lehed).

8.5.1.1. Kui ühte matti lasevad neli sportlast, siis vastavalt loositud asetusele (ABCD) lastakse alljärgnevas korras:

• - AB-CD,
• - CD-AB,
• - AB-CD, jne.

8.5.1.2. Võistleja A laseb vasakpoolsesse märklehte ja võistleja B parempoolsesse märklehte. Võistleja C laseb vasakpoolsesse ja võistleja D parempoolsesse märklehte.

8.5.1.3. Kui 40cm märklehed või 40cm kolmiklehed on asetatud kahele kõrgusele, siis võistleja A laseb vasakpoolsesse ülemisse märklehte ja võistleja B laseb parempoolsesse ülemisse märklehte. Võistleja C laseb vasakpoolsesse alumisse ja võistleja D parempoolsesse alumisse märklehte.

8.5.1.4. Kui kahte 40cm vertikaalsesse kolmiklehte laseb kaks võistlejat, siis võistleja A laseb vasakpoolsesse ja võistleja B parempoolsesse kolmiklehte. Kui kasutusel on neli 40cm vertikaalset kolmiklehte, siis võistleja A laseb esimesse kolmiklehte, võistleja B kolmandasse, võistleja C teise ja võistleja D neljandasse kolmiklehte.

8.5.1.5. Sisematširingi võistkondlikus võistluses laseb iga võistleja oma kolmiklehte.

8.5.1.6. Kui kasutatakse kolmiklehti, võib võistleja valida ise millises järjestuses ta oma nooled laseb, kuid vaid üks nool igasse punktialasse.

8.5.1.7. Laskmisjärjekorda võidakse ajutiselt muuta nööri vahetuseks, oluliste paranduste tegemiseks varustuses või kerge meditsiinilise hoolduse andmiseks. Kui laskja märkab mingit viga varustuses olles laskejoonel, tuleb tal teha samm tagasi ja kutsuda kohale kohtunik, kasutades selleks lippu või muud selleks ettenähtud vahendit. Kui kohtunik on kontrollinud, et võistleja on õigustatud lahkuma laskejoonelt, tuleb tal koos laskmise juhiga anda laskjale võimalus lasta laskmatajäänud nooled enne kui antakse märguanne märklehtede juurde minekuks ja tulemuste kirjapanekuks. Järellaskudest tuleb teavitada (valjuhääldi kaudu).
Ülalkirjeldatu ei kehti punktis 8.4.2.7. nimetatud Sisematširingi väljalangemis- ja finaalringides.

8.5.2. FITA sisemaailmameistrivõistlustel

8.5.2.1. Kvalifikatsiooniringis, kus neljale võistlejale on üks matt, lasevad kaks võistlejat samaaegselt, igaüks oma vertikaalsesse kolmiklehte. Nad lasevad kolme noole seeriaid.

8.5.2.2. Sisematširingide individuaalvõistlusel

• - Väljalangemisringis on kahel võistlejale üks matt ja nad lasevad samaaegselt igaüks oma vertikaalsesse kolmiklehte.
• - Finaalringides on igal võistlejal eraldi matt ning nad lasevad vaheldumisi oma mati vertikaalsesse kolmiklehte.
• - Väljalangemis- ja finaalringi esimeses matšis laseb diagrammis märgitud laskepaaride kõrgema asetusega (kvalifikatsiooniringi põhjal) võistleja duellis vasakul poolel. Võistleja vasak/ parem pool duellides järgib matš-asetuse diagrammi (vt. raamat2, lisa1). Kasutatavad matid võistluste etappideks määravad organisaatorid.
• - Kui lastakse vahelduvat duellmatši, valib laskejärjestuse esimeseks seeriaks mündiviske (loosi) võitnud võistleja. Laskmise järgnevate seeriate järjestus vaheldub vastavalt. Laskmise järjekorda näitab laskmise indikaator.

8.5.2.3 Sisematširingi võistkonnavõistlus:

• - Mõlema võistkonna kõik kolm laskjat on matši iga seeriat alguses 1m joone taga. Alles siis, kui laskmiste juht on andnud laskmise algussignaali ja käivitanud aja, tohib esimene laskur ületada 1m joone.
• - Väljalangemis- ja finaalringides laseb kõrgema asetusega (kvalifikatsiooniringi põhjal) võistkond alati parempoolsesse märklehte.
• - Väljalangemis- ja finaalringi esimeses matšis laseb diagrammis märgitud võistkonnapaaride kõrgema asetusega (kvalifikatsiooniringi põhjal) võistkond duellis vasakul poolel. Võistkonna vasak/ parem pool järgnevates duellides järgib matš-asetuse diagrammi. Kasutatavad matid võistluste etappideks määravad organisaatorid.
• - Iga laskja laseb oma vertikaalsesse kolmiklehte, üks nool igasse lehte.
• - Võistkonna kolm võistlejat lasevad igaüks kolm noolt omavalitud järjekorras.
• - Üks võistleja on korraga laskmas, teised võistkonna laskjad ootavad 1m joone taga. Korraga tohib olla ainult üks laskja 1m joonest eespool.
• - Ratastoolis võistleja võib olla laskejoonel kogu matši aja. Ta annab märku oma laskmise lõpetamisest asetades vibu lapiti oma põlvedele (vt. FITA raamat2, lisa9- invasportlased).
• - Liikudes laskmisele ei või noolt nooletupest välja võtta enne, kui alles laskejoonel.
• - Nende reeglite rikkumisest tulenevaid karistusi vt. p 8.8 ja “Korralduskäsiraamat märklehtelaskmise välismeistrivõistlusteks.

8.5.3. Ajalimiidid.

8.5.3.1. Sisematširingis võisteldes on, vahelduvlaskmiste ajal, võistlejal võrdsete tulemuste ümberlaskmiseks või tehnilise rikke tõttu antud järellaskudeks ühe noole laskmise jaoks aega 40 sekundit.

8.5.3.2. Sisematširingi võistkonnavõistluste võrdsete tulemuste ümberlaskmises on võistkonnal aega kolme noole laskmiseks (üks nool võistlejal) üks minut.

8.5.3.3. Kolme (3) noolelise seeria laskmise jaoks saab kasutada kaks minutit.

8.5.3.4. Sisematširingi võistkonnavõistluse üheksa (9) noolelise seeria laskmise jaoks on aega kolm minutit.

8.5.3.5. Mitte mingitel tingimustel ei tohi ajalimiiti ületada.

8.5.3.6. Laskmiste aluse ja lõpu annavad visuaalsed ja helilised signaalid:

8.5.3.6.1. Kolmkümmend (30) sekundit enne laskmisaja lõppu tuleb anda hoiatusmärguanne, välja arvatud Sisematširingi finaalides, kui võistlejad lasevad vaheldumisi.

8.5.3.6.2. Kui laskeaega näidatakse tahvlitega, toimitakse järgnevalt: kaks tahvlit asetatakse laskerühmi eraldavale maa-alale nii, et tahvlite sama poolt (kas kollast või musta/kollasetriibulist) näidatakse samaaegselt nii nais- kui meesvõistlejatele. Musta/kollasetriibuline tahvlipool keeratakse ette kui hoiatussignaal, et laskmisaega on järel 30 sekundit. Muul ajal on alati kollane pool ees.

8.5.3.6.3. Kui laskmisaega näidatakse tuledega, siis toimitakse järgnevalt:

PUNANE – Laskmise juht annab kaks(2) helisignaali ja järgmine laskevahetus siirdub laskejoonele (kas A, B või AB, CD nagu vaja) korraga (välja arvatud sisematširingi võistkonnavõistluses).

ROHELINE – Kui 20 sekundit eelmisest signaalist (10 sekundit kõikides duellides) sütib roheline tuli, annab laskmise juht ühe helisignaali laskmise alustamiseks.

KOLLANE – Kui laskeaega on järel 30 sekundit süttib kollane tuli.
PUNANE – Näitab, et laskeaeg on otsas (p.8.5.3.) ja antakse kaks helisignaali käskimaks laskmine lõpetada, isegi kui kõik nooled ei ole lastud. Kõik veel laskejoonel olevad laskjad peavad minema ootejoone taha. Järgmine laskevahetus siirdub samaaegselt laskejoonele ootama rohelist tuld ja üht helisignaali laskmise alustamiseks; kõik sama kordub kuni kõik on lasknud. Kui punane tuli süttib kolme noole seeria või üheksa noole (3x3 noolt võistkonnavõistluses) järel, olenevalt lastud ringist, antakse kolm helisignaali ja laskjad siirduvad märklehtede juurde tulemuste märkimiseks.

8.5.3.6.4. Kui kõik laskjad on lahkunud laskejoonelt enne laskeaja lõppemist, peab laskmise juht andma koheselt märguande (signaali) uueks laskevahetuseks või mattide juurde minekuks.

8.5.4. Ükski võistleja ei tohi liikuda laskejoonele ilma vastava signaalita.

8.5.4.1. Kakskümmend (20) sekundit peab laskjatel olema aega laskejoone vabastamiseks ja järgmisel vahetusel siirdumaks laskejoonele laskevahetuse alguses. Seda aega mõõdetakse momendist, kui laskmise juht annab kaks (2) helisignaali ja sütib punane tuli.

8.5.4.2. Kui lastakse mitmekordseid duell-laskmisi (finaalringis), siis mõõdetakse igale duell-laskmisele aega eraldi. Kaks võistlejat igast duell-laskmisest asetuvad laskejoonele. 10 sekundi möödudes alustab üks helisignaal 40 sekundilise ühe noole laskeaja iga paari esimesele võistlejale ning iga võistluspaari juurde määratud kohtunik alustab ajavõttu. Koheselt, kui nool on lastud ja tulemus teatavaks tehtud, algab 40 sekundiline ajalimiit ühe noole laskmiseks teise võistleja jaoks. Iga duell-laskmise võistlejad jätkavad kordamööda noolte laskmist, kuni iga võistleja on lasknud kolm noolt. Kui kõikide duell-laskmiste kõik võistlejad on lõpetanud oma laskmise, antakse koheselt signaal tulemuste arvestamiseks.

8.5.4.3. Individuaalsetel võistlustel kordamööda lastes asuvad mõlemad võistlejad samaaegselt laskejoonele. 10 sekundi möödudes alustab üks helisignaal esimese võistleja 40 sekundilise ühe noole laskeaja. Koheselt, kui nool on lastud ja tulemus on teatavaks tehtud, alustab üks helisignaal teise võistleja 40 sekundilise ühe noole laskeaja. Nii jätkatakse kuni kumbki on lasknud kolm noolt. Sellist laskmisviisi võib kasutada FITA meistrivõistluste kuldmedalimatšis.

8.5.5. Kui laskmine mingil põhjusel seeria ajal katkestatakse, lisatakse ajalimiiti.

8.5.5.1. Sisematširingi individuaallaskmisel antakse 40 sekundit ühe noole kohta.

8.5.5.2. Sisematširingi maailmameistrivõistluste võistkondlikul laskmisel seatakse ajanäidule katkestuse momendil allesjäänud aeg ning sellele lisatakse viis (5) sekundit. Peale seda jätkatakse laskmist.

8.5.5.3. Sisematširingi kõikidel teistel turniiride võistkondlikel laskmistel antakse ühe (1) noole laskmiseks kakskümmend (20) sekundit.

8.6. TULEMUSTE MÄRKIMINE

8.6.1. Iga märklehe kohta peab olema vähemalt üks tulemuste arvestaja/märkija.

8.6.1.1. Märkijaks võib olla võistleja, kui matis on neid rohkem, kui üks.

8.6.1.2. Tulemuste arvestamine toimub iga kolme noole seeria järel.

8.6.1.3. Tulemuste märkija märgib tulemused arvestuskaardile vähenevas järjekorras nii, nagu laskja ise (või tema esindaja) ütleb oma noolte tabamused. Teised selle mati võistlejad kontrollivad öeldud tulemusi ning erimeelsuste korral kutsuvad välja määratud kohtuniku, kes teeb lõpliku otsuse.

8.6.1.4. Sisematširingi finaaliringides või juhul, kui ühte matti laseb vaid üks võistleja, kontrollib tulemuste märkimist tema vastasvõistleja. Erimeelsuste korral teeb lõpliku otsuse kohtunik.

8.6.1.5. Sisematširingi võistkonnavõistluse väljalangemisringis arvutatakse võistkonna üheksa noole tulemused kokku. Kõik laskjad võivad minna märklehe juurde, kuid ainult üks loetleb võistkonna tabamuste tulemusi. Vastasvõistkonna üks võistleja kontrollib iga noole tulemust. Erimeelsuste korral kutsuvad välja määratud kohtuniku, kes teeb lõpliku otsuse.

8.6.1.6. Märklehtelaskmise võistlustel võib võistleja delegeerida õiguse tulemuste märkimiseks ja noolte tagasitoomiseks võistkonna kaptenile või teisele võistlejale samast matist eeldusel, et ta ise sihtmärgijoonele ei liigu (nt invasportlane).

8.6.2. Noole tabamuse tulemus määratakse selle punkti järgi, mille noole toru on märklehte jätnud. Kui nool puudutab kahte värvi või värvivöötme vahejoont, loetakse tabamuse tulemuseks kõrgema punktiväärtusega värvivööde.

8.6.2.1. Enne, kui kõikide tabamuste tulemused märklehel pole märgitud arvestuskaardile, ei tohi märklehte ega nooli katsuda.

8.6.2.2. Kui matist või laskekoridori maapinnalt leitakse rohkem kui kolm (või vastavalt seeriale kuus) samale laskjale kuuluvat noolt või võistkonnal võistkonnavõistlusel rohkem kui üheksa noolt, märgitakse tulemustekaardile ainult kolm (või vastavalt kuus) nõrgemat ja võistkonnavõistluses üheksa nõrgemat tabamuste tulemust. Kui sama asi kordub, võidakse kõne all olev laskja või võistkond võistlustelt diskvalifitseerida.

8.6.2.3. Kui kasutatakse kolmiklehte, siis võib nooli lasta neisse vabalt valitud järjestuses, kuid kui samasse tulemusvööndisse on lastud rohkem, kui üks nool, siis arvestatakse lasud sooritatuks aga märgitakse tulemuseks ainult kõige madalama tabamuse tulemus ning teine (või teised) nooled selles tulemusvööndis loetakse möödalasuks. Samuti märgitakse möödalasuks iga nool, mis on tabanud matti sinise 6-punkti vöötmest väljapoole.

8.6.2.4. Kui tükk märklehe tabamuste alast puudub, kaasa arvatud värvivöötmete piirjooned ja värvide üleminekud, või on noole puudutusest kõrvale murtud, tuleb tabamusi arvestada kujuteldava ringjoone abil nii nagu oleks märkleht terve.

8.6.2.5. Noolte tabamuste jäljed märklehe punktiväljadel tuleb alati sobivalt märkida, kui tulemused on märgitud ja nooled välja tõmmatud.

8.6.2.6. Matti “uppunud” ja seeläbi mitte nähtava noole tabamuse tulemuse otsustab alati kohtunik.

8.6.2.7. Kui nool tabab:

8.6.2.7.1. märklehte ja põrkab sellest tagasi, märgitakse tabamuse tulemus märklehes leiduva mulgu või jälje järgi eeldades, et eelnevad tulemused on märklehel märgistatud ja tagasipõrganud noole tabamusekoht on äratuntav.
Tagasipõrke toimudes toimitakse järgnevalt: laskja, kelle nool teeb tagasipõrke jätkab oma kolme noole seeria laskmist kuni lõpuni ning jääb peale seda laskejoonele seisma ja tõstab üles lipu andmaks sellega märku kohtunikule.
Kui kõik võistlejad laskejoonel on lõpetanud selles seerias oma noolte laskmise või laskmisaeg on läbi, katkestab laskmise juht laskmise. Laskja, kelle nool põrkas matist tagasi, siirdub koos kohtunikuga märklehe juurde, kus kohtunik määrab tabamuse tulemuse, märgib selle üles ja märgistab noole tabamusjälje märklehes. Sama kohtunik osaleb hiljem teiste noolte märkimisel ja kindlustab põrketulemuse märkimise arvestuskaardile. Kohtunik jätab tagasipõrganud noole mati taha seniks, kuni selle seeria tulemused on üles märgitud. Kui võistlusväljak on jälle vaba, annab laskmise juht signaali võistluste jätkamiseks neile võistlejatele, kelle matis toimus tagasipõrge.

8.6.2.7.2. kui nool jääb märklehte rippuma, tuleb laskjal või selle mati laskjatel katkestada laskmine ja teatada sellest kohtunikule lipuga. Kui teistel võistlejatel on laskmine lõpetatud, siirduvad kohtunik ja laskja märklehe juurde, märgivad üles tulemuse, märgistavad märklehes noole jälje ning panevad noole mati taha. Enne kui võistlus jätkub normaalselt, lasevad selle märklehe võistlejad/võistleja laskmatajäänud nooled. Asjaosaline kohtunik osaleb kõne all oleva seeria tulemuste kirjapanekul.

8.6.2.7.3. kui nool lendab matist tervenisti läbi, siis eeldusel, et kõik noolejäljed on märgistatud ja märgistamata noolauk on äratuntav, arvestatakse punktitulemuseks see nooleauk märklehes.

8.6.2.7.4. kui nool tabab teise noole nokisse ja jääb sinna sisse kinni, on tema tulemus sama, kui noolel mida ta tabas;

8.6.2.7.5. kui nool tabab teist noolt ja põrkab sellest märklehte, on tema tulemus selle järgi kuhu ta siis tabas.

8.6.2.7.6. kui nool tabab teist noolt ja põrkab sellest tagasi, on tulemus sama, kui noolel, mida ta tabas eeldusel, et vigastatud noolt on võimalik kindlaks teha;

8.6.2.7.7. kui nool tabab mõnda muud märklehte, mitte laskja enda oma, arvestatakse nool möödalasuks;

8.6.2.7.8. kui nool tabab märklehe punktitsoonist väljapoole matti, arvestatakse nool möödalasuks.

8.6.2.8. Kohtunikud võivad tunnistada mati tagant leitud noole matist läbilastud nooleks ja laskekoridoris maast leitud noole tagasipõrganud nooleks. Kui märklehes on rohkem, kui üks märkimata noolejälg, märgitakse laskjale tabamuse tulemus kõige madalama tulemusega märkimata noolejälje järgi.

8.6.2.9. Kui sisematširingis põrkub nool märklehest tagasi, läheb matist läbi või jääb sinna rippuma, ei katkestata laskmist.

8.6.3. Laskmise juht peab kontrollima, et peale tulemuste arvestuskaartidele ülesmärkimist ei oleks jäänud nooli märklehtedesse, enne, kui antakse signaal laskmise jätkamiseks.

8.6.3.1. Kui see on kogemata juhtunud, siis laskmist ei katkestata. Võistleja võib lasta selle seeria teiste nooltega või siis lasta laskmatajäänud nooled kogu distantsi laskmise järel. Sellisel juhul, enne kui nooled eemaldatakse matist, peab kohtunik kontrollima arvestuskaardil eelmisest seeriast matti unustatud noolte tulemusi.

8.6.3.2. Kui sportlane on unustanud oma nooled näiteks maha mattide juurde, saab ta lasta järgmise vahetuse kasutades tagavaranooli, eeldusel, et ta on sellest teavitanud kohtunikku enne laskmise algust.

8.6.4. Tulemuste märkija ja laskja peavad allkirjastama arvestuskaardi tõendusena sellest, et kaardile märgitud tulemused on kõne all oleva laskja saavutatud ja õiged. Kui tulemusi on märkinud võistleja, siis peab mõni teine samasse matti lasknud võistleja allkirjastama tema kaardi.

8.6.5. Kui on lastud võrdsed tulemused, määratakse paremus järgmises järjestuses:

8.6.5.1. Võrdsete tulemuste puhul kõikides ringides, välja arvatud allpool toodud (8.6.5.2.) juhtudel:
Individuaal- ja võistkonnavõistlustel:

• enim 10-punktilisi tabamusi (plokkvibudel sisemine10);
• enim 9-punktilisi tabamusi;
• kui needki on võrdsed, on laskjate üldjärjestus sama, välja arvatud juhtudel kui märgitakse järjestust kvalifikatsioonivõistluste duellide skeemile, siis määrab järjestuse liisuheitmine.

8.6.5.2. Võrdsete tulemuste korral, otsustamaks edasipääsu väljalangemisringi või edasiminekut võistluste ühelt etapilt teise või medalite jaotamist, viiakse läbi ümberlaskmine (ei arvestata 10-punkti tabamusi ega 9-te arvu); Individuaalvõistlustel:

• lastakse ühe (1) noole ümberlaskmist (maksimaalselt kolm korda);
• kui ka kolmandas ümberlaskmises on tulemus sama, otsustab võitja keskpunktile lähemale lastud nool;
• viimase variandina jätkatakse ühe (1) keskpunktile-lähemale-noole laskmist, kuni selgub võitja.

Võistkonnavõistluses:

• lastakse kolme (3) noole seeriad (iga laskja üks nool seerias), maksimaalselt kolm korda;
• kui ka kolmandas ümberlaskmises on tulemus sama, võidab võistkond, kelle nool on lähemale keskpunktile;
• kui lähimad nooled on ühekaugusel keskpunktist, siis vaadatakse teist (või kolmandat) lähimat noolt;
• kui kolmandana lähimad nooled on ikkagi samal kaugusel, lastakse uus kolme (3) noole ümberlaskmine (iga laskja üks nool) ja vajadusel vaadatakse ka keskpunktile lähemale lastud noolt, kuni selgub võitja;
• ajalimiit võistkondlikus ümberlaskmises on 1/3 ametlikust võistlus ajalimiidist.

8.6.5.3. Võrdsete tulemuste korral, edasipääsu otsustamiseks väljalangemisringidele, sooritatakse ümberlaskmine, lähtuvalt kvalifikatsiooniringis kasutatud märklehtedele, järgmiselt:

8.6.5.3.1. Individuaalvõistluse ümberlaskmine viiakse läbi samadesse märklehtedesse, kuhu võrdsete tulemustega võistlejad kvalifikatsiooniringis lasid (A, B, C või D) ja tüüp (40cm, 40cm vertikaalne kolmikleht, 40cm kolmnurkne kolmikleht, 60cm märkleht). Kui kasutatakse vertikaalset kolmiklehte, siis peab võistleja laskma selle keskmist punktitsooni. Kui kasutatakse kolmnurkset kolmiklehte, siis peab võistleja laskma ülemist keskmist punktitsooni. Kui nimetatuid tingimusi ei saa täita, siis kasutatakse ühte või kahte matti, mille(de)l (kummalgi) on kuni kaks märklehte ja vastavalt kuni 2 võistlejat matis.

8.6.5.3.2. Võistkonnavõistluse ümberlaskmisel kasutatakse ühte matti ühele võistkonnale. Kui kasutatakse kolmnurkset kolmiklehte, siis alumiste punktitsoonide keskpunktide kõrgus maapinnast peab olema 130cm ja võistkonna iga võistleja laseb selle ühte punktitsooni. Kui kasutatakse vertikaalset kolmiklehte, siis kinnitatakse matile kolm lehte ning võistkonna iga võistleja laseb ühe kolmiklehe keskmist punktitsooni.

8.6.6. Tulemusjärjestuse koostamine maailma meistrivõistlustel järgib ülalolevaid protseduure aga võistlejad, kes sisematširingis välja langesid ent omavad võrdseid tulemusi, järjestatakse vastavalt punktile 8.6.5.1.

8.6.7. Tulemusjärjestuse koostamine teistel turniiridel järgib ülalolevaid protseduure aga võistlejad, kes sisematširingis välja langesid ent omavad võrdseid tulemusi, loetakse võrdseteks ning järjestatakse samadele kohtadele (ilma võrdlemata 10-id ja 9-id).

8.6.8. Orgkomitee peab võistluste lõppedes kokku panema nii individuaal- kui ka võistkondliku võistluse protokolli kõikidele osavõtjatele: võistlejatele, võistkondade kaptenitele, Nõukogu liikmetele (kes olid võistlustel), kohtunikele ja laskmise juhile.


8.7. LASKMISE KONTROLL JA TURVALISUS

8.7.1. Võistluste organisaator peab määrama laskmise juhi, kes peaks olema kui võimalik, kohtuniku kvalifikatsiooni omav isik. Ta ei tohi osaleda võistlustel laskjana. Vastavalt võimalustele võib määrata laskmiste juhile ka abilise.

8.7.2. Laskmiste juht peab sisse seadma ja rakendama kõiki turvameetmeid, mida ta peab vajalikuks. Tema kohustused peavad sisaldama kontrolli järgneva üle:

8.7.2.1. Kontrollida ja juhtida laskmist, ajakontrolliseadmete kasutamist ja laskmise järjekorda;

8.7.2.2. Kontrollida valjuhääldite kasutamist ja fotograafide liikumist ning kindlustada, et laskjaid ei oleks häiritud;

8.7.2.3. Kontrollida, et pealtvaatajad püsivad neile ettenähtud alal.

8.7.2.4. Laskmise juht võib katkestada laskmise andes seeria (vähemalt 5) helisignaale. Katkestuse järel antav üks helisignaal tähendab luba laskmise jätkamiseks;

8.7.2.5. Võistleja saabudes võistluspaigale, kui võistlus on juba alanud, ei saa ta lasta puudutud seeriates juba lastud nooli. Vaid siis kui laskmise juht aktsepteerib, et võistleja hilinemine tulenes võistlejast olenemata põhjustel, saab võistleja lasta puuduvad nooled. Neid järellaske sooritatakse siis, kui laskmine antud distantsil on lõppenud ja võistleja võib lasta mitte rohkem, kui 12 noolt. Järellaske ei saa lasta väljalangemisringis ja finaalringis;

8.7.3. Laskja tohib vinnastada vibu, ilma nooleta või noolega, ainult laskejoonel seistes. Vibu võib koos noolega vinnastada ainult märklehtede suunas ja laskja peab olema kindel, et märklehtede ees ega taga ei ole kedagi.

8.7.3.1. Kui laskja nool lendab vibust vibu vinnastades enne võistluste algust või distantside vahepeal, kas kavatsetult või mitte, loetakse nool kuuluvaks järgmisse laskmisele tulevasse võistlusseeriasse.

8.7.3.2. Tulemuste märkija teeb sellest märke kõne all oleva laskja arvestuskaardile ja märgib selle seeria kõikide tabamuste tulemused (3 või 9 noolt nagu vaja) kuid kõrgeima tabamusega noole tulemus tühistatakse. Kohtunik ja kõne all olev laskja kinnitavad allkirjadega vastavate märgete sissekandmise arvestuslehele;

8.7.4. Kui laskmine käib, tohivad laskejoonel olla ainult selles vahetuses olevad laskjad.

8.7.4.1. Teised peavad koos varustusega ootama ootejoone taga. Kui võistleja on lasknud oma nooled, peab ta koheselt siirduma ootejoone taha. Võistleja võib laskejoonele jätta oma tabamuste vaatamise teleskoobi tingimusel, et see ei ole takistuseks teistele võistlejatele.

8.7.4.2. Sisematširingi võistkonnavõistlustel tohib laskejoonel olla korraga vaid üks laskja võistkonna kohta, teised kaks ootavad 1m joone taga laskevahetuses oleva laskja siirdumist kõne all oleva joone taha (vt. p. 8.5.2.3. ratastoolis võistleja);

8.7.5. Mitte ükski võistleja ei tohi puudutada teise võistleja varustust ilma asjaomase loata. Tõsised juhtumid võivad viia karistuseni;

8.7.6. Suitsetamine ei ole lubatud võistlejate alal ega selle ees;

8.7.7. Laskja ei tohi vinnastada vibu sellisel viisil, millest võib, kohtuniku arvates, olla oht vibu kogemata lahti minnes noole lendamiseks turvaalast väljapoole või üle muu turvaseade (võrgu, seina jms.). Kui ta ikkagi jätkab laskmist kõne all oleva stiiliga, siis julgeoleku huvides käsivad peakohtunik ja/või laskmise juht teda koheselt laskmine lõpetada ja lahkuda võistlusväljakult.


8.8. REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED

Punkti all on esitatud koond rakendatavatest karistustest võistlejatele ja ametnikele, kui nad ei järgi FITA reegleid või lepinguid.

8.8.1. Käitumisreeglite eiramise järgne diskvalifitseerimine (vt FITA raamat3, p. 8.8.1)

8.8.2. Noole lasketulemuse tühistamine (vt. FITA raamat3, p. 8.8.2)

8.8.3. Võistkonna karistused (vt. FITA raamat3, p. 8.8.3)

8.8.4. Hoiatused (vt. FITA raamat3, p. 8.8.4)

8.9. KOHTUNIKE TEGEVUS

8.9.1. Kohtuniku põhiülesandeks on kindlustada võistluste vastavus võistlusmäärustikule ning kõigi võistlejate võrdne kohtlemine.

8.9.1.1. Vähemalt üks (1) kohtunik peab olema kümne (10) mati kohta, välja arvatud turniiridel, kus võistlus viiakse läbi vastavalt punktile 3.11.1. Kohtuniku ülesanded on järgmised:

8.9.1.2. Kontrollida väljakut, selle võistlusdistantse ja teisi mõõte ning märgistusi; kontrollida mattide ja märklehtede mõõtmeid; kontrollida märklehtede kinnitust nõutavale kõrgusele; kontrollida, et märklehtelaskmise matid on õiges ja ühises kaldes;

8.9.1.3. Kontrollida võistlusväljaku varustus;

8.9.1.4. Kontrollida võistlejate varustust enne võistlusi (aeg selleks näidatakse võistluste juhendis) ja igal ajal ka võistluste jooksul;

8.9.1.5. Kontrollida laskmiste teostamist;

8.9.1.6. Kontrollida tulemuste märkimist;

8.9.1.7. Kinnitada tulemuste märkimist väljalangemis- ja finaalringides;

8.9.1.8. Nõu pidada laskmise juhiga laskmist puudutavates üleskerkivates küsimustes;

8.9.1.9. Käsitleda esilekerkivaid erimeelsusi ja kaebusi ning vajadusel edastada need apellatsioonikomisjonile;

8.9.1.10. Koostöös laskmise juhiga katkestada laskmine tulenevalt rasketest ilmastikutingimustest, elektrikatkestustest või õnnetusjuhtumist. Siiski peab esmajärguliselt püüdlema, kui see üldse on võimalik, lõpetada iga päeva programm samal päeval;

8.9.1.11. Käsitleda võistkondade juhtide tehtud kaebused ja nõuded ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed. Kollektiivse otsustamise puhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on peakohtunikul kaaluhääl;

8.9.1.12. Tegeleda laskmise juhtimist ja võistlejaid puudutavate kaebustega. Need tuleb esitada kohtunikele viivitamata, kuid siiski enne auhindade jagamist. Kohtunike või apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik.

8.9.1.13. Kindlustada, et võistlejad ja ametnikud järgivad FITA reegleid, samuti kohtunike antud juhendeid ja otsuseid.

8.10. ERIMEELSUSED

8.10.1. Märklehtelaskmise sisevõistlustel, kui küsimuse all on noole tabamuse punktiväärtus, võib vibumati iga sportlane pöörduda kohtuniku poole aga peab seda tegema ennem, kui nooled on märklehest välja tõmmatud.

8.10.1.1. Kohtuniku otsus on lõplik.

8.10.1.2. Kui arvestuskaardil avastatakse märkimisviga, siis võib paranduse teha ennem, kui nooled on märklehest välja tõmmatud, kuid esmalt tuleb märklehe juurde kutsuda kohtunik, kes siis paranduse õigust ka oma allkirjaga kinnitab. Kui tulemuste märkimises esineb muid erimeelsusi, tuleb asi anda kohtuniku lahendada.

8.10.1.3. Kui võistlusväljaku varustus on defektne või on märklehed liialt kulunud või teisiti kasutamatud, võib võistleja või võistkonna kapten pöörduda kohtuniku poole varustuse väljavahetamiseks või parandamiseks.

8.10.2. Laskmise juhtimist või võistlejate käitumist puudutavad kaebused tuleb esitada kohtunikele enne võistluste järgmise osa algust.

8.10.2.1. Märkused igapäevaselt avaldatavate tulemuste kohta tuleb viivitamata esitada kohtunikule teadmiseks ja enne auhindade jagamist tuleb jätta aega võimalike paranduste tegemiseks.

8.11. KAEBUSED

8.11.1. Kui võistleja ei ole rahul kohtunike otsustega, võib ta (va. p. 8.10.1 toodud juhtumil) esitada kaebuse vastavalt punktile 3.13 võistluste apellatsioonikomisjoni lahendamiseks. Auhindasid, milliseid tehtud protest võib mõjutada, ei tohi välja jagada enne protesti käsitlemist ja otsuse tegemist apellatsioonikomisjoni poolt.