JÄRVAKANDI VIBUKLUBI "ILVES" 
   Uudised
   Klubi
   Ajalugu
   Kalenderplaan
   Tulemused / saavutused
   Reeglid
   Pildigalerii
   Lingid
   Kontaktandmed
   Tagasiside
   Vibukas

PEATÜKK 4
VÕISTLUSED

4.1. DISTSIPLIINID
4.2. VÕISTLUSKLASSID
4.3. DIVISJONID
4.4. KATEGOORIAD
4.5. RINGID
4.6. VÕISTLUSED JA TURNIIRID
4.7. FITA VÕISTLUSED

4.8 TURNIIRIDE AMETLIK TUNNUSTAMINE
4.9 MAAILMA REKORDI TURNIIRID


4.1. DISTSIPLIINID

4.1.1. Vibuspordis peetakse võistlusi järgmistes distsipliinides:

  • märklehtelaskmise välisvõitlused;
  • märklehtelaskmise sisevõistlused;
  • maastikulaskmine;
  • jooksu-vibulaskmine;
  • maa-ala laskmine;
  • kauguslaskmine;
  • suusa-vibulaskmine;
  • 3D laskmine.


4.2. VÕISTLUSKLASSID

4.2.1. FITA tunnustab järgmisi võistlusklasse:

  • naised;
  • mehed;
  • kadetid tüdrukud;
  • kadetid poisid;
  • naisjuuniorid;
  • meesjuuniorid;
  • naisveteranid;
  • meesveteranid;

4.2.2. Eraldi võistlusi naisjuunioridele ja kadett tüdrukutele, meesjuunioridele ja kadett poistele, nais- ja meesveteranidele tunnistab FITA järgmistes distsipliinides: märklehtelaskmise välis- ja sisevõistlused, maastikulaskmine.

4.2.3. Võistleja võib osaleda kadettide klassi turniiridel veel, kui võistlus toimub tema 17. sünnipäeva aastal. Kadett võib omal valikul osaleda juunioride või täiskasvanute (mehed/ naised) võistlustel.

4.2.4. Võistleja võib osaleda juunioride klassi turniiridel veel, kui võistlus toimub tema 20. sünnipäeva aastal. Juunior võib omal valikul osaleda täiskasvanute (mehed/ naised) võistlustel.

4.2.5. Võistleja võib osaleda veteranide klassi võistlustel alates aastast, millal tal on 50. sünnipäev. Veteran võib omal valikul osaleda võistlustel meeste/ naiste klassis.

4.2.6. EVL tunnustab lisaks järgmisi võistlusklasse:

  • noored tüdrukud (alla 14a.)
  • noored poisid (alla 14a.)
  • tidetid tüdrukud (alla 12a.)
  • tidetid poisid (alla 12a.)

Noor-laskurid võivad osaleda oma vanuseklassi võistlustes, kui need peetakse samal aastal, kui võistleja saab 14 aastaseks. Tidett-laskurid võivad osaleda oma vanuseklassi võistlustes, kui need peetakse samal aastal, kui võistleja saab 12 aastaseks.


4.3. DIVISJONID

4.3.1. Võistlejad, kes kasutavad eri tüüpi vibusid, võistlevad eraldi divisjonides ja eraldi võistlustel. FITA tunnistab järgmisi divisjone:

4.3.2. Märklehtelaskmise välisvõistlustel:

  • sportvibu divisjon koos varustusega vastavalt art. 7.3.1.;
  • standardvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.7.3.2.;
  • plokkvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.7.3.3.;

4.3.3. Märklehtelaskmise sisevõistlused:

  • sportvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.8.3.1.;
  • plokkvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.8.3.2.;

4.3.4. Maastikulaskmise võistlused:

  • sportvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.1., 9.3.4.;
  • plokkvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.2., 9.3.4.;
  • vaistuvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.3., 9.3.4., 9.3.5.;

4.3.5. Maa-ala laskmine:

  • sportvibu divisjon;
  • plokkvibu divisjon.

4.3.6. Kauguslaskmine (vt artikkel 11.6):

  • sportvibu;
  • kaugusvibu;
  • Ameerika pikkvibu;
  • Inglise pikkvibu;
  • plokkvibu kauguslaskmiseks;
  • plokkvibu;
  • jalavibu.

4.3.7. Võistlejad võivad võistelda eridivisjonides samal võistlusel aga selleks ei ole lubatud võistlusteprogramm muuta ega kohandada võistleja jaoks.


4.4. KATEGOORIAD

Kategooriaks nimetatakse klasside ja divisjonide kombinatsiooni. Need jagunevad järgmiselt:

Sportvibu naised SN Sportvibu naisjuuniorid SNJ
Sportvibu mehed SM Sportvibu meesjuuniorid SMJ
Sportvibu naisveteranid SNV Sportvibu kadetid tüdrukud SKT
Sportvibu meesveteranid SMV Sportvibu kadetid poisid SKP
Plokkvibu naised PN Plokkvibu naisjuuniorid PNJ
Plokkvibu mehed PM Plokkvibu meesjuuniorid PMJ
Plokkvibu naisveteranid PNV Plokkvibu kadetid tüdrukud PKT
Plokkvibu meesveteranid PMV Plokkvibu kadetid poisid PKP
Vaistuvibu naised VN Vaistuvibu naisjuuniorid VNJ
Vaistuvibu mehed VM Vaistuvibu meesjuuniorid VMJ
Vaistuvibu naisveteranid VNV Vaistuvibu kadetid tüdrukud VKT
Vaistuvibu meesveteranid VMV Vaistuvibu kadetid poisid VKP


Eestis lisaks:

Sportvibu noored tüdrukud SNT Sportvibu tidetid tüdrukud STT
Sportvibu noored poisid SNP Sportvibu tidetid poisid STP
Plokkvibu noored tüdrukud PNT Plokkvibu tidetid tüdrukud PTT
Plokkvibu noored poisid PNP Plokkvibu tidetid poisid PTP



4.5. RINGID

4.5.1. MÄRKLEHTELASKMISE VÄLISRINGID

4.5.1.1. FITA märklehtelaskmise välisringe võib lasta nii sportvibu kui plokkvibu divisjonid eraldi divisjonides. Olümpiamängudel võib võistelda ainult sportvibu divisjon. FITA standardringi võib lasta ainult võistleja FITA standardvibu divisjonist.

4.5.1.2. FITA märklehtelaskmise välisring (Eestis FITA-1) koosneb 36 noolest igal distantsil lastuna järgmises järjestuses:

  • 60, 50, 40, 30 meetrit kadett tüdrukutele;
  • 70, 60, 50, 30 meetrit naistele, kadett poistele, naisjuunioridele ja naisveteranidele;
  • 90, 70, 50, 30 meetrit meestele, meesjuunioridele ja meesveteranidele; või järjestuses:
  • 30, 40, 50, 60 meetrit kadett tüdrukutele;
  • 30, 50, 60, 70 meetrit naistele, kadett poistele, naisjuunioridele ja naisveteranidele;
  • 30, 50, 70, 90 meetrit meestele, meesjuunioridele ja meesveteranidele.

122cm märklehte tuleb kasutada 90, 70 ja 60 meetri (50 meetri kadett tüdrukutele) distantsidel ja 80cm märklehte tuleb kasutada 50 (v.a kadetid tüdrukud), 40 ja 30 meetri distantsidel. 80cm mitmik-tsenterlehte võib kasutada 30 meetril. FITA meistrivõistlustel on kohustuslik kasutada 80cm kolmnurkset kolmik-tsenterlehte.

4.5.1.3. Kahekordne FITA märklehtelaskmise välisring (Eestis FITA-2) koosneb kahest (2) FITA märklehelaskmise välisringist lastuna järjestikuliselt.

4.5.1.4. Olümpiaring koosneb:

  • Väljalangemisring, paremad 64 naist ja 64 meest on asetatud vastavalt nende positsioonile väljalangemisringis (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat 2 lisa 1.1.). Nad lasevad rühmades duelle, milledest igaüks koosneb kolmest (3) kuue (6) noole seeriast lastuna nelja (4) minuti ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil 122cm märklehte.
  • Finaalring, kus kaheksa (8) paremat naist ja kaheksa (8) paremat meest väljalangemisringist lasevad individuaalduelle, kus iga duell koosneb neljast (4) kolme (3) noole seeriast 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil 122cm märklehte ning kulmineerub kuldmedaliheitluses. FITA meistrivõistlustel tuleb duellid lasta üksteise järel. Võistlejad lasevad vaheldumisi ühe (1) noole korraga ja laskeaega on 40 sekundit ühe noole kohta.
  • Võistkondlik väljalangemisring, kus kuusteist (16) paremat kolmeliikmelist võistkonda (16 naiskonda ja 16 meeskonda) on asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringi kogusumma järgi (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat 2 lisa 1.3.), lasevad samaaegselt seeria duelle, iga duell koosneb kolmest (3) üheksa (9) noole (3 laskja kohta) seeriast kolme minuti ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil 122cm märklehte.
  • Võistkondlik finaalring, väljalangemisringi neli (4) paremat naiskonda ja neli (4) paremat meeskonda lasevad seeria individuaalduelle, kus iga duell koosneb kolmest (3) üheksa (9) noole (3 laskja kohta) seeriast lastuna kolme minuti ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil 122cm märklehte ning kulmineerub kuldmedaliheitluses. Olümpiamängudel lasevad võistkonnad kordamööda kolme noole kaupa. Laskeaeg algab ja lõpeb, kui võistleja ületab ühemeetrijoone.
  • Olümpiavõistlustel on lubatud teha muudatusi võistlusstaadioni ja asupaiga osas, et teenida vibuspordi atraktiivsust. Sellegipoolest on vajalik teavitada vastavat liikmesliitu aasta aega ette enne võistlust.

4.5.1.5. Olümpiaringis kadettidele lastakse 60m distantsil 122 cm märklehte.

4.5.1.6. FITA 60 meetri ring kadettidele koosneb 72 noolest lastuna 60m distantsi 122cm märklehte.

4.5.1.7. FITA 70 meetri ring koosneb 72 noolest lastuna 70m distantsi 122cm märklehte.

4.5.1.8. FITA poolringis lastakse kaheksateist (18) noolt igal FITA märklehtelaskmise välisringi distantsil.

4.5.1.9. FITA 900 ring koosneb kolmekümnest (30) noolest igal järgmisel distantsil 122cm märklehte: 60, 50, 40m kõikidele klassidele.

4.5.1.10. FITA standardringis lastakse 36 noolt 50m distantsil ja 36 noolt 30m distantsil kolme (3) noole seeriatena 122cm märklehe kümnealasse.

4.5.1.11. Välisvõistluste duell-laskmiste ring lastakse 70m distantsil 122cm märklehte (vt. peatükk 11.2.).

4.5.1.12. Välisvõistluste klubiring (vt. peatükk 11.1.).


4.5.2. MÄRKLEHTELASKMISE SISERINGID

4.5.2.1. Märklehtelaskmise siseringe võivad lasta nii sportvibu kui plokkvibu divisjonid eraldi divisjonides.

4.5.2.2. 25m FITA siseringis lastakse 60 noolt 60cm märklehte või kolmik-tsenterlehte kõikides klassides.

4.5.2.3. 18m FITA siseringis lastakse 60 noolt 40cm märklehte või kolmik-tsenterlehte kõikides klassides.

4.5.2.4. Kombineeritud FITA sisering sisaldab ülalmainitud ringe antud järjestuses.

4.5.2.5. Sisematširing, lastakse ainult 40cm kolmiklehtedesse, koosneb:

  • Väljalangemisring, kus 32 paremat naist ja 32 paremat meest on asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringis (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat3, lisa 1.1). Nad lasevad seeria duelle, kus iga duell koosneb kuuest (6) kolme (3) noole seeriast kahe (2) minuti ajalimiidi jooksul 18m distantsil.
  • Finaalring, kus 8 paremat naist ja 8 paremat meest väljalangemisringi põhjal lasevad seeria individuaalduelle, mis koosnevad neljast (4) kolme (3) noole seeriast 18m distantsil ning kulmineerudes kuldmedaliheitluses. Võistlejad lasevad kordamööda ühe (1) noole kaupa, aega on 40 sekundit noolele.
  • Võistkondlik väljalangemisring, kus 16 paremat kolmeliikmelist võistkonda (16 naiskonda ja 16 meeskonda) on asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringi kogusumma järgi (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat3, lisa 1.2), lasevad samaaegselt seeria duelle, kus iga duell koosneb kolmest (3) üheksa (9) noole (3 iga laskja kohta) seeriast lastuna kolme (3) minuti jooksul 18m distantsil.
  • Võistkondlik finaalring, kus 4 paremat naiskonda ja 4 paremat meeskonda väljalangemisringi põhjal lasevad seeria individuaalduelle, mis koosnevad kolmest (3) üheksa (9) noole (3 iga laskja kohta) seeriast lastuna kolme (3) minuti jooksul 18m distantsil, kulmineerudes võistkondlikus kuldmedaliheitluses.

4.5.2.6. Vertikaalsed kolmik-märklehed on kohustuslikud sisemaailmameistrivõistlustel.

4.5.2.7. Duell-laskmiste ring lastakse tervenisti 40cm vertikaalsetesse kolmik-märklehtedesse (vt. p. 11.2.).

4.5.2.8. Siseklubiring (vt. p. 11.1.).
 

4.5.3. MAASTIKULASKMISE RINGID

4.5.3.1. FITA maastikulaskmise ringi võib lasta vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu divisjonid, iga divisjon eraldi.

4.5.3.2. FITA maastikuring koosneb mistahes arvust märklehest 12 ja 24 vahel, mis jagub neljaga (4), lastakse kolm (3) noolt märklehte. Need märklehed tuleb rajale üles seada nii, et maastiku pakutav sihtimise ja laskmise raskusaste vastab ala spetsiifikale ja traditsioonidele. Sihtmärkide kaugused on toodud ära punktides 4.5.3.7 ja 4.5.3.8. Distants võib olla märgitud või märkimata kaugusega ning märklehtede arv, kas liikuvsihtmärgid või fan ei ole ette antud.

4.5.3.3. FITA noolepearing, koosneb mistahes arvust märklehest 24 ja 28 vahel, mis jagub neljaga (4),s.o. kaks (2) eraldi FITA maastikuringi, mille distantsid nagu määratletud art. 4.5.3.7. ja 4.5.3.8.. ja lasta võib kas märgitud ja märkimata distantsipikkusega distantsidel või neid kombineerides.

4.5.3.4. FITA metsaring koosneb mistahes arvust märklehest 12 ja 24 vahel, mis jagub neljaga (4), märklehe kohta võib kasutada kuni kolm (3) noolt. Ring lastakse tavaliselt märkimata distantsipikkustega rajal, kuid seda võib lasta ka märgitud distantsidega eeldusel, et distantsid ei ületa peatükis 11.4.3.2. määratletud limiite.

4.5.3.5. FITA 3D loomaring (vt. peatükk 11.3.).

4.5.3.6. FITA maastikulaskmise maailmameistrivõistluste ring, milles ei ole liikuvsihtmärgid või fan targets, koosneb:

  • Kvalifikatsiooniring, kaks FITA maastikuringi 24 märklehega mõlemas, üks rada on märgitud, teine märkimata distantsipikkustega;
  • Väljalangemisring, kus paremad 16 võistlejat igas klassis ja divisjonis lasevad 12 märklehte, kolm (3) noolt märklehe kohta, kuus (6) märgitud ja (6) märkimata distantsiga märklehte. Seejärel lasevad kaheksa (8) paremat võistlejat igas klassis ja divisjonis 12 märklehte, kolm (3) noolt märklehe kohta, kuus (6) märgitud ja kuus (6) märkimata distantsipikkusega märklehte.
  • Finaalring, kus neli (4) paremat võistlejat igas klassis ja divisjonis laseb kaks (2) duelli (poolfinaalid ja finaalid), mis koosnevad neljast (4) märgitud distantsidega märklehest, kolm (3) noolt märklehte (vt 4.5.6.10.). Esimeses duellis laseb võistleja number üks (1) võistlejaga number neli (4) ja võistleja number kaks (2) laseb võistlejaga number kolm (3). Seejärel pääsevad kaotajad pronksmedaliheitlusele ja võitjad pääsevad kuldmedaliheitlusele. Neli laskjat, kes lasevad duelle, liiguvad rajal eraldi gruppidena ning gruppe saadavad kohtunikud. Poolfinaalis alustab laskmist grupp, kus on laskjad nr 2 ja 3. Grupp, kus on laskjad nr 1 ja 4, alustavad laskmist, kui sihtmärgid on vabad.
  • Medalifinaalides, kui märklehed on vabad, lasevad esimesena kuldmedali heitlejad siis pronksmedali võistlejad v.a. viimasesse sihtmärki, kus pronksivõistlejad lasevad esimesena.
  • Võistkondlik väljalangemisring (veerandfinaal), kus kaheksa (8) paremat võistkonda igas klassis, koosnedes kolmest (3) võistlejast, üks võistleja igast divisjonist, on asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringi kogusumma järgi, lasevad neli (4) duelli, igas kaheksa (8) märgitud distantsiga märklehte, iga võistleja laseb ühe (1) noole igasse märklehte oma divisjoni laskeposti juurest.(Vt. matš-asetuste diagramm). Iga duelli võitja pääseb edasi võistkondlikku finaalringi.
  • Võistkondlik finaalring, kus neli (4) paremat võistkonda (poolfinaalid) igas klassis, koosnedes ühest (1) võistlejast igast divisjonist, lasevad kaks (2) duelli nelja (4) märgitud distantsiga kummaski, iga laskja laseb ühe (1) noole igasse märklehte oma divisjoni laskeposti juurest. Seejärel, pääsevad kaotajad pronksmedaliheitlusele ja võitjad pääsevad kuldmedaliheitlusele. Mõlemad duellid koosnevad neljast (4) lisamärklehest (vt. individuaalfinaalidest laskmisprotseduurid). Finaalis laseb parema skooriga võistleja/ võistkond vasakpoolsest positsioonist.

Ringi võidakse lasta läbides kaks korda samad märklehed, välja arvatud FITA meistrivõistlustel. Kus iganes võimalik, seal peaksid laskepostid olema kombineeritud. Kui laskerada koosneb 24 sihtmärgist (2x12), siis järgides alljärgnevat tabelit, tuleb märklehtede arv korrutada 2-ga. Kui laskerada koosneb 16 sihtmärgist, tuleb raja keskmistele distantsidele lisada igale märklehe suurusele üks märkleht juurde. 20 märklehega raja tarbeks tuleb aga lisada igale märklehe suurusele kaks märklehte lühikesele ja pikale distantsile.

4.5.3.7. Märkimata distantsipikkustega rada.

 

Distantsid meetrites

Märklehtede arv Maastikumärklehtede diameeter, cm Sinine laskepost vaistuvibu Punane laskepost sport- ja plokkvibu
 3  20  5 - 10  10 - 15
 3  40  10 - 20  15 - 25
 3  60  15 - 30  20 - 35
 3  80  30 - 45  35 - 55

Kolme samasuuruse märklehe laskekaugused peavad varieeruma pika keskmise ja lühikese vahel.

4.5.3.8. Märgitud distantsipikkustega rada.

 

Distantsid meetrites

Märklehtede arv Maastikumärklehtede diameeter, cm Sinine laskepost vaistuvibu Punane laskepost sport- ja plokkvibu
 3  20  5 - 10 - 15  10 - 15 - 20
 3  40  15 - 20 - 25  20 - 25 - 30
 3  60  30 - 35 - 40  35 - 40 - 45
 3  80  40 - 45 - 50  50 - 55 - 60

4.5.3.9. Väljalangemisringide rada, lastakse kaks korda kuude (2 x 6) märklehte, iga 6 märklehe grupp sisaldab 3 märgitud ja 3 märkimata distantsi:

     

Distantsid meetrites

Märklehtede arv Maastikumärklehtede diameeter, cm Maastiku märklehtede arv Sinine laskepost vaistuvibu Punane laskepost sport- ja plokkvibu
 1  20  12  5 -10  10 - 15
 1  40  4  10 - 20  15 - 25
 1  60  1  15 - 30  20 - 35
 1  80  1  30 - 45  35 - 55
 1  40  4  10 - 20  15 - 25
 1  60  1  15 - 30  20 - 35
 1  60  1  30  35
 1  80  1  45  55
 1  20  12  10  15
 1  40  4  20  25
 1  60  1  40  45
 1  80  1  50  60

4.5.3.10. Finaalringide (ja võistkondliku veerandfinaali) rada, kaks korda nelja (2 x 4) märklehte märgitud distantsidega:

     

Distantsid meetrites

Märklehtede arv Maastikumärklehtede diameeter, cm Maastiku märklehtede arv Sinine laskepost vaistuvibu Punane laskepost sport- ja plokkvibu
 1  20  12  15  20
 1  40  4  25  30
 1  60  2  35  40
 1  80  2  45  55
 1  20  12  10  15
 1  40  4  20  25
 1  60  2  40  45
 1  80  2  50  60

Finaaliringide puhul võib arvestada “pihta või mööda” skoorilugemist (vt. p. 9.2.1.3) ja võimalusel kasutada kukkuvaid sihtmärke aga viimasel juhul peab see olema kajastatud võistluskutsetel (vt. p. 3.6.1.1). Sihtmärgid võib üles panna erinevas järjestuses aga neli viimast selles tabelis tuleb kasutada kuldmedali matšiks.

4.5.3.11. Finaalringides moodustab iga klass ja iga divisjon grupi, kes lähevad finaalringile järgmises järjestuses:

  • vaistuvibu naised
  • vaistuvibu mehed
  • sportvibu naised
  • sportvibu mehed
  • plokkvibu naised
  • plokkvibu mehed

Finaalringe tuleks lasta ühe pideva ringina, reorganiseerides gruppe iga neljanda märklehe järel. Kui poolfinaalides saadakse võrdsed tulemused, tuleb ümberlaskmine neljandas märklehes teha enne, kui reorganiseeritakse gruppe. Organisaatorid võivad erinevatel klassidel lubada lasta eraldi radadel, et kiirendada võistluste kulgu. Nimetatud grupid alustavad finaale esimesel võimalusel sihtmärgist nr 1. Divisjonide autasustamistseremoonia toimub koheselt, kui kõik divisjonid on võistlusrajalt naasnud ja nende tulemused on kontrollitud. Kõik finalistid osalevad tseremoonial ning võivad kaasa võtta oma võistlusvarustuse.

4.5.3.12. Ülalmainitud grupid alustavad finaalringi matis number 1 nii kiiresti, kui võimalik. Autasustamistseremoonia divisjonidele peetakse kohe, kui kõik divisjonid on saabunud rajalt ning tulemused on kontrollitud. Kõik finalistid peavad osalema tseremoonial ning nad võivad tuua oma varustuse endaga kaasa.

4.5.3.13. Metsaring (vt. peatükk 11.4.).

4.5.3.14. Maastiku klubiring – Invasüsteem (vt. peatükk 11.9).

4.5.4. SUUSA-VIBULASKMISE RINGID

Suusa-vibulaskmine koosneb murdmaasuusatamisest ja vibulaskmisest (vt. p. 10).

4.5.5. MAA-ALA LASKMISE RING – vt. p. 11.5

4.5.6. KAUGUSLASKMINE – vt. p. 11.6

4.5.7. 3D RINGID – vt. p. 11.3 (FITA 3D) ja 11.10 (3DI)

4.5.8. JOOKSU-VIBULAKSMISE RINGID

Jooksu-vibulaskmine koosneb krossi jooksmisest ja vibulaskmisest (vt. p. 11.8)

4.6. VÕISTLUSED JA TURNIIRID

4.6.1. Võistlust, kus on eraldi tulemuste lõpuprotokoll ja eraldi auhinnad ja/või omistatakse tiitleid, nimetatakse (üksik-)võistlus.

4.6.2. Turniir on organiseeritud võistlus, mis koosneb ühest või mitmest (üksik-)võistlusest. Kui turniirid sisaldavad rohkem, kui ühe distsipliini võistlusi, siis programmis jälgitakse järjestust vastavalt art.4.1.

4.6.3. FITA poolt tunnustatud võistlustel saavad osaleda ainult need sportlased, kes on mõne FITA liikmesliidu liikmed.


4.7. FITA VÕISTLUSED

4.7.1. Ainult need turniirid, mis koosnevad ühest või enamast järgmistest võistlusest nagu kirjeldatud laskmisreeglite vastavates artiklites, võivad saada FITA ametliku tunnustuse.

4.7.2. Märklehtelaskmise välisvõistlustest:

  • sportvibu ja plokkvibu divisjonides naiste, meeste, kadetid tüdrukud ja kadetid poisid, naisjuunioride, meesjuunioride, naisveteranide ja meesveteranide klassides:
    • FITA välisring;
    • FITA välisring võistkondadele;
    • kahekordne FITA välisring;
    • kahekordne FITA välisring võistkondadele;
    • FITA 70m ring;
    • FITA 60m ring kadettidele;
    • FITA 70m ring võistkondadele;
    • FITA 60m ring kadettide võistkondadele;
    • olümpiaring;
    • olümpiaring kadettidele;
    • võistkondlik olümpiaring;
    • olümpiaring kadettide võistkondadele.
  • standardvibu divisjonis:
    • FITA standardring naistele;
    • FITA standardring meestele;
    • FITA standardring kadetid tüdrukud;
    • FITA standardring kadetid poisid;
    • FITA standardring naisjuunioridele;
    • FITA standardring meesjuunioridele.

4.7.3. Märklehtelaskmise sisevõistlustest:

  • sportvibu ja plokkvibu divisjonides naiste, meeste, naisjuunioride, meesjuunioride (kadetid tüdrukud ja kadetid poisid), naisveteranide ja meesveteranide klassides:
    • FITA 25m sisering;
    • FITA 18m sisering;
    • FITA kombineeritud sisering;
    • FITA sisematširing;
    • FITA sisematširing võistkondadele.

4.7.4. Maastikulaskmises:

  • vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu divisjonides naiste, meeste, naisjuunioride, meesjuunioride, naisveteranide ja meesveteranide klassides:
    • FITA maastikuring;
    • FITA maailmameistrivõistluste maastikuring;
    • FITA noolepea ring.

4.7.5. Suusa-vibulaskmises – vt. p. 10

4.7.6. Maa-ala laskmises– vt. p. 1.5

4.7.7. Kauguslaskmises – vt. p. 11.6

4.7.8. 3D vibulaskmises – vt. p. 11.3 (FITA 3D) ja 11.10 (3DI)

4.7.9. Jooksu-vibulaskmises – vt. p. 11.8

4.8. TURNIIRIDE AMETLIK TUNNUSTAMINE

4.8.1. FITA annab ametliku tunnustuse turniiridele ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

  • võistlus maailma parima tiitlile (maailmameistrivõistlused);
  • võistlused olümpia tiitlitele (olümpiamängud);
  • võistlused maailma edetabelile;
  • maailmarekordite registreerimiseks,
  • võistlused FITA tasememärkide normide täitmiseks (FITA täht, FITA nool, FITA märkleht ja FITA noolepea );
  • suurte rahvusvaheliste vibuvõistluste kaasamine ametlikku kalendrisse;
  • olümpiamängudeks kvalifikatsiooni täitmine.

4.8.2. FITA meistrivõistluste organiseerimine (art.4.8.1. ülal) on eraldi kirjeldatud peatükis 3.

4.8.3. Võistluse ametlikuks tunnustamiseks peab see vastama teatud standarditele, mis on sätestatud vastavates tunnustamisartiklites ning järgima allolevaid punkte:

  • Registreerimine FITA-s;
  • Võistluse väljakuulutamine ja kutsete saatmine;
  • Teiste liikmesliitude võistlejate osalemine võistlusel;
  • Laskmise järjekorra seadmine (sihtmärgi/grupi nimekiri);
  • Kohtuniketöö;
  • Tulemuste teadustamine/ avalikustamine.

4.8.4. Kui liikmesliit tahab võistlusele FITA ametlikku tunnustust, peab ta sellest kirjalikult teavitama peasekretäri etteantud ajalimiitides ning see peab sisaldama:

  • Turniiri nimi (kui on);
  • Mis võistlusi see sisaldab;
  • Täpne võistluse toimumise asukoht (nt., linn või küla);
  • Kas turniir on avatud teiste liikmesliitude võistlejatele/ võistkondadele või mitte.

4.8.5. Artiklis 4.8.2.2. sätestatud vajamineva informatsiooni muudatustest tuleb teavitada peasekretäri vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne esimest laskepäeva, et ta saaks muudatuse kinnitada.


4.9. MAAILMA REKORDITE TURNIIRID

4.9.1. Maailmarekordi (vt. FITA C&R, peatükk 5) turniirideks arvestatakse kõik märklehtelaskmise välis-ja sisevõistlused, mis vastavad punktides 6.4.5 ja 6.4.6 kirjeldatud nõudmistele.

 


Copyright (c) 2001-2024 AC Ilves
Webmaster