PEATÜKK 4
VÕISTLUSED
4.1. DISTSIPLIINID
4.2. VÕISTLUSKLASSID
4.3. DIVISJONID
4.4. KATEGOORIAD
4.5. RINGID
4.6. VÕISTLUSED JA TURNIIRID
4.7. FITA VÕISTLUSED
4.8 TURNIIRIDE AMETLIK TUNNUSTAMINE
4.9 MAAILMA REKORDI TURNIIRID
4.1. DISTSIPLIINID
4.1.1. Vibuspordis peetakse võistlusi järgmistes distsipliinides:
-
märklehtelaskmise välisvõitlused;
-
märklehtelaskmise sisevõistlused;
-
maastikulaskmine;
-
jooksu-vibulaskmine;
-
maa-ala laskmine;
-
kauguslaskmine;
-
suusa-vibulaskmine;
-
3D laskmine.
4.2. VÕISTLUSKLASSID
4.2.1. FITA tunnustab järgmisi võistlusklasse:
-
naised;
-
mehed;
-
kadetid tüdrukud;
-
kadetid poisid;
-
naisjuuniorid;
-
meesjuuniorid;
-
naisveteranid;
-
meesveteranid;
4.2.2. Eraldi võistlusi naisjuunioridele ja kadett tüdrukutele,
meesjuunioridele ja kadett poistele, nais- ja meesveteranidele tunnistab
FITA järgmistes distsipliinides: märklehtelaskmise välis- ja
sisevõistlused, maastikulaskmine.
4.2.3. Võistleja võib osaleda kadettide klassi turniiridel veel, kui võistlus toimub
tema 17. sünnipäeva aastal. Kadett võib omal valikul osaleda juunioride või
täiskasvanute (mehed/ naised) võistlustel.
4.2.4. Võistleja võib osaleda juunioride klassi turniiridel veel, kui võistlus toimub
tema 20. sünnipäeva aastal. Juunior võib omal valikul osaleda täiskasvanute
(mehed/ naised) võistlustel.
4.2.5. Võistleja võib osaleda veteranide klassi võistlustel alates
aastast, millal tal on 50. sünnipäev. Veteran võib omal valikul osaleda
võistlustel meeste/ naiste klassis.
4.2.6. EVL tunnustab lisaks järgmisi võistlusklasse:
-
noored tüdrukud (alla 14a.)
-
noored poisid (alla 14a.)
-
tidetid tüdrukud (alla 12a.)
-
tidetid poisid (alla 12a.)
Noor-laskurid võivad osaleda oma vanuseklassi võistlustes, kui need
peetakse samal aastal, kui võistleja saab 14 aastaseks. Tidett-laskurid
võivad osaleda oma vanuseklassi võistlustes, kui need peetakse samal
aastal, kui võistleja saab 12 aastaseks.
4.3. DIVISJONID
4.3.1. Võistlejad, kes kasutavad eri tüüpi vibusid, võistlevad eraldi
divisjonides ja eraldi võistlustel. FITA tunnistab järgmisi divisjone:
4.3.2. Märklehtelaskmise välisvõistlustel:
-
sportvibu divisjon koos varustusega vastavalt art. 7.3.1.;
-
standardvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.7.3.2.;
-
plokkvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.7.3.3.;
4.3.3. Märklehtelaskmise sisevõistlused:
-
sportvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.8.3.1.;
-
plokkvibu divisjon koos varustusega vastavalt art.8.3.2.;
4.3.4. Maastikulaskmise võistlused:
-
sportvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.1., 9.3.4.;
-
plokkvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.2., 9.3.4.;
-
vaistuvibu koos varustusega vastavalt p.9.3.3., 9.3.4., 9.3.5.;
4.3.5. Maa-ala laskmine:
-
sportvibu divisjon;
-
plokkvibu divisjon.
4.3.6. Kauguslaskmine (vt artikkel 11.6):
-
sportvibu;
-
kaugusvibu;
-
Ameerika pikkvibu;
-
Inglise pikkvibu;
-
plokkvibu kauguslaskmiseks;
-
plokkvibu;
-
jalavibu.
4.3.7. Võistlejad võivad võistelda eridivisjonides samal võistlusel aga
selleks ei ole lubatud võistlusteprogramm muuta ega kohandada võistleja
jaoks.
4.4. KATEGOORIAD
Kategooriaks nimetatakse klasside ja divisjonide kombinatsiooni. Need
jagunevad järgmiselt:
Sportvibu naised |
SN |
Sportvibu naisjuuniorid |
SNJ |
Sportvibu mehed |
SM |
Sportvibu meesjuuniorid |
SMJ |
Sportvibu naisveteranid |
SNV |
Sportvibu kadetid tüdrukud |
SKT |
Sportvibu meesveteranid |
SMV |
Sportvibu kadetid poisid |
SKP |
Plokkvibu naised |
PN |
Plokkvibu naisjuuniorid |
PNJ |
Plokkvibu mehed |
PM |
Plokkvibu meesjuuniorid |
PMJ |
Plokkvibu naisveteranid |
PNV |
Plokkvibu kadetid
tüdrukud |
PKT |
Plokkvibu meesveteranid |
PMV |
Plokkvibu kadetid poisid |
PKP |
Vaistuvibu naised |
VN |
Vaistuvibu naisjuuniorid |
VNJ |
Vaistuvibu mehed |
VM |
Vaistuvibu meesjuuniorid |
VMJ |
Vaistuvibu naisveteranid |
VNV |
Vaistuvibu kadetid
tüdrukud |
VKT |
Vaistuvibu meesveteranid |
VMV |
Vaistuvibu kadetid poisid |
VKP |
Eestis lisaks:
Sportvibu noored tüdrukud |
SNT |
Sportvibu tidetid tüdrukud |
STT |
Sportvibu noored poisid |
SNP |
Sportvibu tidetid poisid |
STP |
Plokkvibu noored tüdrukud |
PNT |
Plokkvibu tidetid tüdrukud |
PTT |
Plokkvibu noored poisid |
PNP |
Plokkvibu tidetid poisid |
PTP |
4.5. RINGID
4.5.1. MÄRKLEHTELASKMISE VÄLISRINGID
4.5.1.1. FITA märklehtelaskmise välisringe
võib lasta nii sportvibu kui plokkvibu divisjonid eraldi divisjonides.
Olümpiamängudel võib võistelda ainult sportvibu divisjon. FITA
standardringi võib lasta ainult võistleja FITA standardvibu divisjonist.
4.5.1.2. FITA märklehtelaskmise välisring
(Eestis FITA-1) koosneb 36 noolest igal distantsil lastuna järgmises
järjestuses:
- 60, 50, 40, 30 meetrit kadett
tüdrukutele;
- 70, 60, 50, 30 meetrit naistele,
kadett poistele, naisjuunioridele ja naisveteranidele;
- 90, 70, 50, 30 meetrit meestele,
meesjuunioridele ja meesveteranidele; või järjestuses:
- 30, 40, 50, 60 meetrit kadett
tüdrukutele;
- 30, 50, 60, 70 meetrit naistele,
kadett poistele, naisjuunioridele ja naisveteranidele;
- 30, 50, 70, 90 meetrit meestele,
meesjuunioridele ja meesveteranidele.
122cm märklehte tuleb kasutada 90, 70 ja
60 meetri (50 meetri kadett tüdrukutele) distantsidel ja 80cm märklehte
tuleb kasutada 50 (v.a kadetid tüdrukud), 40 ja 30 meetri distantsidel.
80cm mitmik-tsenterlehte võib kasutada 30 meetril. FITA meistrivõistlustel
on kohustuslik kasutada 80cm kolmnurkset kolmik-tsenterlehte.
4.5.1.3. Kahekordne FITA märklehtelaskmise
välisring (Eestis FITA-2) koosneb kahest (2) FITA märklehelaskmise
välisringist lastuna järjestikuliselt.
4.5.1.4. Olümpiaring koosneb:
- Väljalangemisring, paremad 64 naist
ja 64 meest on asetatud vastavalt nende positsioonile
väljalangemisringis (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat 2
lisa 1.1.). Nad lasevad rühmades duelle, milledest igaüks koosneb
kolmest (3) kuue (6) noole seeriast lastuna nelja (4) minuti
ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil
122cm märklehte.
- Finaalring, kus kaheksa (8) paremat
naist ja kaheksa (8) paremat meest väljalangemisringist lasevad
individuaalduelle, kus iga duell koosneb neljast (4) kolme (3) noole
seeriast 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud) distantsil 122cm
märklehte ning kulmineerub kuldmedaliheitluses. FITA
meistrivõistlustel tuleb duellid lasta üksteise järel. Võistlejad
lasevad vaheldumisi ühe (1) noole korraga ja laskeaega on 40 sekundit
ühe noole kohta.
- Võistkondlik väljalangemisring, kus
kuusteist (16) paremat kolmeliikmelist võistkonda (16 naiskonda ja 16
meeskonda) on asetatud vastavalt nende positsioonile
kvalifikatsiooniringi kogusumma järgi (vt. matš-asetuse diagramm, lisa
11 ja raamat 2 lisa 1.3.), lasevad samaaegselt seeria duelle, iga
duell koosneb kolmest (3) üheksa (9) noole (3 laskja kohta) seeriast
kolme minuti ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud)
distantsil 122cm märklehte.
- Võistkondlik finaalring,
väljalangemisringi neli (4) paremat naiskonda ja neli (4) paremat
meeskonda lasevad seeria individuaalduelle, kus iga duell koosneb
kolmest (3) üheksa (9) noole (3 laskja kohta) seeriast lastuna kolme
minuti ajalimiidi jooksul 70m (60m kadetid poisid ja –tüdrukud)
distantsil 122cm märklehte ning kulmineerub kuldmedaliheitluses.
Olümpiamängudel lasevad võistkonnad kordamööda kolme noole kaupa.
Laskeaeg algab ja lõpeb, kui võistleja ületab ühemeetrijoone.
- Olümpiavõistlustel on lubatud teha
muudatusi võistlusstaadioni ja asupaiga osas, et teenida vibuspordi
atraktiivsust. Sellegipoolest on vajalik teavitada vastavat
liikmesliitu aasta aega ette enne võistlust.
4.5.1.5. Olümpiaringis kadettidele
lastakse 60m distantsil 122 cm märklehte.
4.5.1.6. FITA 60 meetri ring kadettidele
koosneb 72 noolest lastuna 60m distantsi 122cm märklehte.
4.5.1.7. FITA 70 meetri ring koosneb 72
noolest lastuna 70m distantsi 122cm märklehte.
4.5.1.8. FITA poolringis lastakse
kaheksateist (18) noolt igal FITA märklehtelaskmise välisringi distantsil.
4.5.1.9. FITA 900 ring koosneb
kolmekümnest (30) noolest igal järgmisel distantsil 122cm märklehte: 60,
50, 40m kõikidele klassidele.
4.5.1.10. FITA standardringis lastakse 36
noolt 50m distantsil ja 36 noolt 30m distantsil kolme (3) noole seeriatena
122cm märklehe kümnealasse.
4.5.1.11. Välisvõistluste duell-laskmiste
ring lastakse 70m distantsil 122cm märklehte (vt. peatükk 11.2.).
4.5.1.12. Välisvõistluste klubiring (vt.
peatükk 11.1.).
4.5.2. MÄRKLEHTELASKMISE SISERINGID
4.5.2.1. Märklehtelaskmise siseringe
võivad lasta nii sportvibu kui plokkvibu divisjonid eraldi divisjonides.
4.5.2.2. 25m FITA siseringis lastakse 60
noolt 60cm märklehte või kolmik-tsenterlehte kõikides klassides.
4.5.2.3. 18m FITA siseringis lastakse 60
noolt 40cm märklehte või kolmik-tsenterlehte kõikides klassides.
4.5.2.4. Kombineeritud FITA sisering
sisaldab ülalmainitud ringe antud järjestuses.
4.5.2.5. Sisematširing, lastakse ainult
40cm kolmiklehtedesse, koosneb:
- Väljalangemisring, kus 32 paremat
naist ja 32 paremat meest on asetatud vastavalt nende positsioonile
kvalifikatsiooniringis (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat3,
lisa 1.1). Nad lasevad seeria duelle, kus iga duell koosneb kuuest (6)
kolme (3) noole seeriast kahe (2) minuti ajalimiidi jooksul 18m
distantsil.
- Finaalring, kus 8 paremat naist ja 8
paremat meest väljalangemisringi põhjal lasevad seeria
individuaalduelle, mis koosnevad neljast (4) kolme (3) noole seeriast
18m distantsil ning kulmineerudes kuldmedaliheitluses. Võistlejad
lasevad kordamööda ühe (1) noole kaupa, aega on 40 sekundit noolele.
- Võistkondlik väljalangemisring, kus
16 paremat kolmeliikmelist võistkonda (16 naiskonda ja 16 meeskonda)
on asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringi
kogusumma järgi (vt. matš-asetuse diagramm, lisa 11 ja raamat3, lisa
1.2), lasevad samaaegselt seeria duelle, kus iga duell koosneb kolmest
(3) üheksa (9) noole (3 iga laskja kohta) seeriast lastuna kolme (3)
minuti jooksul 18m distantsil.
- Võistkondlik finaalring, kus 4
paremat naiskonda ja 4 paremat meeskonda väljalangemisringi põhjal
lasevad seeria individuaalduelle, mis koosnevad kolmest (3) üheksa (9)
noole (3 iga laskja kohta) seeriast lastuna kolme (3) minuti jooksul
18m distantsil, kulmineerudes võistkondlikus kuldmedaliheitluses.
4.5.2.6. Vertikaalsed kolmik-märklehed on
kohustuslikud sisemaailmameistrivõistlustel.
4.5.2.7. Duell-laskmiste ring lastakse
tervenisti 40cm vertikaalsetesse kolmik-märklehtedesse (vt. p. 11.2.).
4.5.2.8. Siseklubiring (vt. p. 11.1.).
4.5.3. MAASTIKULASKMISE RINGID
4.5.3.1. FITA maastikulaskmise ringi
võib lasta vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu divisjonid, iga divisjon
eraldi.
4.5.3.2. FITA maastikuring koosneb
mistahes arvust märklehest 12 ja 24 vahel, mis jagub neljaga (4),
lastakse kolm (3) noolt märklehte. Need märklehed tuleb rajale üles
seada nii, et maastiku pakutav sihtimise ja laskmise raskusaste vastab
ala spetsiifikale ja traditsioonidele. Sihtmärkide kaugused on toodud
ära punktides 4.5.3.7 ja 4.5.3.8. Distants võib olla märgitud või
märkimata kaugusega ning märklehtede arv, kas liikuvsihtmärgid või fan
ei ole ette antud.
4.5.3.3. FITA noolepearing, koosneb
mistahes arvust märklehest 24 ja 28 vahel, mis jagub neljaga (4),s.o.
kaks (2) eraldi FITA maastikuringi, mille distantsid nagu määratletud
art. 4.5.3.7. ja 4.5.3.8.. ja lasta võib kas märgitud ja märkimata
distantsipikkusega distantsidel või neid kombineerides.
4.5.3.4. FITA metsaring koosneb mistahes
arvust märklehest 12 ja 24 vahel, mis jagub neljaga (4), märklehe kohta
võib kasutada kuni kolm (3) noolt. Ring lastakse tavaliselt märkimata
distantsipikkustega rajal, kuid seda võib lasta ka märgitud
distantsidega eeldusel, et distantsid ei ületa peatükis 11.4.3.2.
määratletud limiite.
4.5.3.5. FITA 3D loomaring (vt. peatükk
11.3.).
4.5.3.6. FITA maastikulaskmise
maailmameistrivõistluste ring, milles ei ole liikuvsihtmärgid või fan
targets, koosneb:
- Kvalifikatsiooniring, kaks FITA
maastikuringi 24 märklehega mõlemas, üks rada on märgitud, teine
märkimata distantsipikkustega;
- Väljalangemisring, kus paremad 16
võistlejat igas klassis ja divisjonis lasevad 12 märklehte, kolm (3)
noolt märklehe kohta, kuus (6) märgitud ja (6) märkimata distantsiga
märklehte. Seejärel lasevad kaheksa (8) paremat võistlejat igas
klassis ja divisjonis 12 märklehte, kolm (3) noolt märklehe kohta,
kuus (6) märgitud ja kuus (6) märkimata distantsipikkusega märklehte.
- Finaalring, kus neli (4) paremat
võistlejat igas klassis ja divisjonis laseb kaks (2) duelli
(poolfinaalid ja finaalid), mis koosnevad neljast (4) märgitud
distantsidega märklehest, kolm (3) noolt märklehte (vt 4.5.6.10.).
Esimeses duellis laseb võistleja number üks (1) võistlejaga number
neli (4) ja võistleja number kaks (2) laseb võistlejaga number kolm
(3). Seejärel pääsevad kaotajad pronksmedaliheitlusele ja võitjad
pääsevad kuldmedaliheitlusele. Neli laskjat, kes lasevad duelle,
liiguvad rajal eraldi gruppidena ning gruppe saadavad kohtunikud.
Poolfinaalis alustab laskmist grupp, kus on laskjad nr 2 ja 3. Grupp,
kus on laskjad nr 1 ja 4, alustavad laskmist, kui sihtmärgid on vabad.
- Medalifinaalides, kui märklehed on
vabad, lasevad esimesena kuldmedali heitlejad siis pronksmedali
võistlejad v.a. viimasesse sihtmärki, kus pronksivõistlejad lasevad
esimesena.
- Võistkondlik väljalangemisring
(veerandfinaal), kus kaheksa (8) paremat võistkonda igas klassis,
koosnedes kolmest (3) võistlejast, üks võistleja igast divisjonist, on
asetatud vastavalt nende positsioonile kvalifikatsiooniringi kogusumma
järgi, lasevad neli (4) duelli, igas kaheksa (8) märgitud distantsiga
märklehte, iga võistleja laseb ühe (1) noole igasse märklehte oma
divisjoni laskeposti juurest.(Vt. matš-asetuste diagramm). Iga duelli
võitja pääseb edasi võistkondlikku finaalringi.
- Võistkondlik finaalring, kus neli (4)
paremat võistkonda (poolfinaalid) igas klassis, koosnedes ühest (1)
võistlejast igast divisjonist, lasevad kaks (2) duelli nelja (4)
märgitud distantsiga kummaski, iga laskja laseb ühe (1) noole igasse
märklehte oma divisjoni laskeposti juurest. Seejärel, pääsevad
kaotajad pronksmedaliheitlusele ja võitjad pääsevad
kuldmedaliheitlusele. Mõlemad duellid koosnevad neljast (4)
lisamärklehest (vt. individuaalfinaalidest laskmisprotseduurid).
Finaalis laseb parema skooriga võistleja/ võistkond vasakpoolsest
positsioonist.
Ringi võidakse lasta läbides kaks korda
samad märklehed, välja arvatud FITA meistrivõistlustel. Kus iganes
võimalik, seal peaksid laskepostid olema kombineeritud. Kui laskerada
koosneb 24 sihtmärgist (2x12), siis järgides alljärgnevat tabelit, tuleb
märklehtede arv korrutada 2-ga. Kui laskerada koosneb 16 sihtmärgist,
tuleb raja keskmistele distantsidele lisada igale märklehe suurusele üks
märkleht juurde. 20 märklehega raja tarbeks tuleb aga lisada igale
märklehe suurusele kaks märklehte lühikesele ja pikale distantsile.
4.5.3.7. Märkimata distantsipikkustega
rada.
|
Distantsid meetrites |
Märklehtede arv |
Maastikumärklehtede
diameeter, cm |
Sinine laskepost
vaistuvibu |
Punane laskepost sport-
ja plokkvibu |
3 |
20 |
5 - 10 |
10 - 15 |
3 |
40 |
10 - 20 |
15 - 25 |
3 |
60 |
15 - 30 |
20 - 35 |
3 |
80 |
30 - 45 |
35 - 55 |
Kolme samasuuruse märklehe laskekaugused
peavad varieeruma pika keskmise ja lühikese vahel.
4.5.3.8. Märgitud distantsipikkustega
rada.
|
Distantsid meetrites |
Märklehtede arv |
Maastikumärklehtede
diameeter, cm |
Sinine laskepost
vaistuvibu |
Punane laskepost sport-
ja plokkvibu |
3 |
20 |
5 - 10 - 15 |
10 - 15 - 20 |
3 |
40 |
15 - 20 - 25 |
20 - 25 - 30 |
3 |
60 |
30 - 35 - 40 |
35 - 40 - 45 |
3 |
80 |
40 - 45 - 50 |
50 - 55 - 60 |
4.5.3.9. Väljalangemisringide rada,
lastakse kaks korda kuude (2 x 6) märklehte, iga 6 märklehe grupp sisaldab
3 märgitud ja 3 märkimata distantsi:
|
|
|
Distantsid meetrites |
Märklehtede arv |
Maastikumärklehtede
diameeter, cm |
Maastiku märklehtede
arv |
Sinine laskepost
vaistuvibu |
Punane laskepost sport-
ja plokkvibu |
1 |
20 |
12 |
5 -10 |
10 - 15 |
1 |
40 |
4 |
10 - 20 |
15 - 25 |
1 |
60 |
1 |
15 - 30 |
20 - 35 |
1 |
80 |
1 |
30 - 45 |
35 - 55 |
1 |
40 |
4 |
10 - 20 |
15 - 25 |
1 |
60 |
1 |
15 - 30 |
20 - 35 |
1 |
60 |
1 |
30 |
35 |
1 |
80 |
1 |
45 |
55 |
1 |
20 |
12 |
10 |
15 |
1 |
40 |
4 |
20 |
25 |
1 |
60 |
1 |
40 |
45 |
1 |
80 |
1 |
50 |
60 |
4.5.3.10. Finaalringide (ja võistkondliku
veerandfinaali) rada, kaks korda nelja (2 x 4) märklehte märgitud
distantsidega:
|
|
|
Distantsid meetrites |
Märklehtede arv |
Maastikumärklehtede
diameeter, cm |
Maastiku märklehtede
arv |
Sinine laskepost
vaistuvibu |
Punane laskepost sport-
ja plokkvibu |
1 |
20 |
12 |
15 |
20 |
1 |
40 |
4 |
25 |
30 |
1 |
60 |
2 |
35 |
40 |
1 |
80 |
2 |
45 |
55 |
1 |
20 |
12 |
10 |
15 |
1 |
40 |
4 |
20 |
25 |
1 |
60 |
2 |
40 |
45 |
1 |
80 |
2 |
50 |
60 |
Finaaliringide puhul võib arvestada “pihta
või mööda” skoorilugemist (vt. p. 9.2.1.3) ja võimalusel kasutada
kukkuvaid sihtmärke aga viimasel juhul peab see olema kajastatud
võistluskutsetel (vt. p. 3.6.1.1). Sihtmärgid võib üles panna erinevas
järjestuses aga neli viimast selles tabelis tuleb kasutada kuldmedali
matšiks.
4.5.3.11. Finaalringides moodustab iga
klass ja iga divisjon grupi, kes lähevad finaalringile järgmises
järjestuses:
- vaistuvibu naised
- vaistuvibu mehed
- sportvibu naised
- sportvibu mehed
- plokkvibu naised
- plokkvibu mehed
Finaalringe tuleks lasta ühe pideva
ringina, reorganiseerides gruppe iga neljanda märklehe järel. Kui
poolfinaalides saadakse võrdsed tulemused, tuleb ümberlaskmine neljandas
märklehes teha enne, kui reorganiseeritakse gruppe. Organisaatorid võivad
erinevatel klassidel lubada lasta eraldi radadel, et kiirendada võistluste
kulgu. Nimetatud grupid alustavad finaale esimesel võimalusel sihtmärgist
nr 1. Divisjonide autasustamistseremoonia toimub koheselt, kui kõik
divisjonid on võistlusrajalt naasnud ja nende tulemused on kontrollitud.
Kõik finalistid osalevad tseremoonial ning võivad kaasa võtta oma
võistlusvarustuse.
4.5.3.12. Ülalmainitud grupid alustavad
finaalringi matis number 1 nii kiiresti, kui võimalik.
Autasustamistseremoonia divisjonidele peetakse kohe, kui kõik divisjonid
on saabunud rajalt ning tulemused on kontrollitud. Kõik finalistid peavad
osalema tseremoonial ning nad võivad tuua oma varustuse endaga kaasa.
4.5.3.13. Metsaring (vt. peatükk 11.4.).
4.5.3.14. Maastiku klubiring – Invasüsteem
(vt. peatükk 11.9).
4.5.4. SUUSA-VIBULASKMISE RINGID
Suusa-vibulaskmine koosneb
murdmaasuusatamisest ja vibulaskmisest (vt. p. 10).
4.5.5. MAA-ALA LASKMISE RING – vt. p. 11.5
4.5.6. KAUGUSLASKMINE – vt. p. 11.6
4.5.7. 3D RINGID – vt. p. 11.3 (FITA 3D)
ja 11.10 (3DI)
4.5.8. JOOKSU-VIBULAKSMISE RINGID
Jooksu-vibulaskmine koosneb krossi
jooksmisest ja vibulaskmisest (vt. p. 11.8)
4.6. VÕISTLUSED JA TURNIIRID
4.6.1. Võistlust, kus on eraldi tulemuste lõpuprotokoll ja eraldi auhinnad
ja/või omistatakse tiitleid, nimetatakse (üksik-)võistlus.
4.6.2. Turniir on organiseeritud võistlus,
mis koosneb ühest või mitmest (üksik-)võistlusest. Kui turniirid
sisaldavad rohkem, kui ühe distsipliini võistlusi, siis programmis
jälgitakse järjestust vastavalt art.4.1.
4.6.3. FITA poolt tunnustatud võistlustel
saavad osaleda ainult need sportlased, kes on mõne FITA liikmesliidu
liikmed.
4.7. FITA VÕISTLUSED
4.7.1. Ainult need turniirid, mis koosnevad ühest või enamast järgmistest
võistlusest nagu kirjeldatud laskmisreeglite vastavates artiklites, võivad
saada FITA ametliku tunnustuse.
4.7.2. Märklehtelaskmise
välisvõistlustest:
- sportvibu ja plokkvibu divisjonides
naiste, meeste, kadetid tüdrukud ja kadetid poisid, naisjuunioride,
meesjuunioride, naisveteranide ja meesveteranide klassides:
- FITA välisring;
- FITA välisring võistkondadele;
- kahekordne FITA välisring;
- kahekordne FITA välisring
võistkondadele;
- FITA 70m ring;
- FITA 60m ring kadettidele;
- FITA 70m ring võistkondadele;
- FITA 60m ring kadettide
võistkondadele;
- olümpiaring;
- olümpiaring kadettidele;
- võistkondlik olümpiaring;
- olümpiaring kadettide võistkondadele.
- standardvibu divisjonis:
- FITA standardring naistele;
- FITA standardring meestele;
- FITA standardring kadetid tüdrukud;
- FITA standardring kadetid poisid;
- FITA standardring naisjuunioridele;
- FITA standardring meesjuunioridele.
4.7.3. Märklehtelaskmise sisevõistlustest:
- sportvibu ja plokkvibu divisjonides
naiste, meeste, naisjuunioride, meesjuunioride (kadetid tüdrukud ja
kadetid poisid), naisveteranide ja meesveteranide klassides:
- FITA 25m sisering;
- FITA 18m sisering;
- FITA kombineeritud sisering;
- FITA sisematširing;
- FITA sisematširing võistkondadele.
4.7.4. Maastikulaskmises:
- vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu
divisjonides naiste, meeste, naisjuunioride, meesjuunioride,
naisveteranide ja meesveteranide klassides:
- FITA maastikuring;
- FITA maailmameistrivõistluste
maastikuring;
- FITA noolepea ring.
4.7.5. Suusa-vibulaskmises – vt. p. 10
4.7.6. Maa-ala laskmises– vt. p. 1.5
4.7.7. Kauguslaskmises – vt. p. 11.6
4.7.8. 3D vibulaskmises – vt. p. 11.3
(FITA 3D) ja 11.10 (3DI)
4.7.9. Jooksu-vibulaskmises – vt. p. 11.8
4.8. TURNIIRIDE AMETLIK TUNNUSTAMINE
4.8.1. FITA annab ametliku tunnustuse
turniiridele ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:
- võistlus maailma parima tiitlile
(maailmameistrivõistlused);
- võistlused olümpia tiitlitele
(olümpiamängud);
- võistlused maailma edetabelile;
- maailmarekordite registreerimiseks,
- võistlused FITA tasememärkide normide
täitmiseks (FITA täht, FITA nool, FITA märkleht ja FITA noolepea );
- suurte rahvusvaheliste vibuvõistluste
kaasamine ametlikku kalendrisse;
- olümpiamängudeks kvalifikatsiooni
täitmine.
4.8.2. FITA meistrivõistluste
organiseerimine (art.4.8.1. ülal) on eraldi kirjeldatud peatükis 3.
4.8.3. Võistluse ametlikuks tunnustamiseks
peab see vastama teatud standarditele, mis on sätestatud vastavates
tunnustamisartiklites ning järgima allolevaid punkte:
- Registreerimine FITA-s;
- Võistluse väljakuulutamine ja kutsete
saatmine;
- Teiste liikmesliitude võistlejate
osalemine võistlusel;
- Laskmise järjekorra seadmine
(sihtmärgi/grupi nimekiri);
- Kohtuniketöö;
- Tulemuste teadustamine/ avalikustamine.
4.8.4. Kui liikmesliit tahab võistlusele
FITA ametlikku tunnustust, peab ta sellest kirjalikult teavitama
peasekretäri etteantud ajalimiitides ning see peab sisaldama:
- Turniiri nimi (kui on);
- Mis võistlusi see sisaldab;
- Täpne võistluse toimumise asukoht (nt.,
linn või küla);
- Kas turniir on avatud teiste
liikmesliitude võistlejatele/ võistkondadele või mitte.
4.8.5. Artiklis 4.8.2.2. sätestatud
vajamineva informatsiooni muudatustest tuleb teavitada peasekretäri
vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne esimest laskepäeva, et ta saaks
muudatuse kinnitada.
4.9. MAAILMA REKORDITE TURNIIRID
4.9.1. Maailmarekordi (vt. FITA C&R,
peatükk 5) turniirideks arvestatakse kõik märklehtelaskmise välis-ja
sisevõistlused, mis vastavad punktides 6.4.5 ja 6.4.6 kirjeldatud
nõudmistele.
|