PEATÜKK 3
MEISTRIVÕISTLUSED

3.1. MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
3.2. MAAILMAJAGUDE MEISTRIVÕISTLUSED
3.3. TOIMUMISAJAD
3.4. MEISTRIVÕISTLUSTE MÄÄRAMINE
3.5. VÕISTLUSTE ORGANISEERIMINE
3.6. KUTSED
3.7. OSAVÕTJAD (vt lisa 7.1-6)
3.8. AKREDITEERIMINE
3.9. MEISTRIVÕISTLUSTE DOKUMENDID
3.10. LASKMISTE JUHT
3.11. KOHTUNIKUD
3.12. TEHNILINE DELEGAAT
3.13. APELLATSIOONIKOMISJON
3.14. TULEMUSTE ARVESTAMINE
3.15. VÕISTKONNA AMETNIKUD
3.16. LASKEJÄRJESTUSE LOOSIMINE
3.17. ÜMBERPAIGUTUSED MÄRKLEHTEDES
3.18. VARUSTUSE KONTROLL
3.19. HARJUTUSLASKMINE
3.20. MEISTRIVÕISTLUSTE TURNIIR
3.21. PROGRAMM JA PROTOKOLL
3.22. RIIETUS

3.1. MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED

3.1.1. FITA korraldab järgmisi maailmameistrivõistlusi:

• Märklehtelaskmise välisvõistlusi: sportvibu ja plokkvibu divisjonid;
• Märklehtelaskmise sisevõistlusi (valikuline juunioridele): sportvibu ja plokkvibu divisjonid;
• Maastikulaskmise võistlusi (valikuline juunioridele): vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu divisjonid;
• Juunioride märklehtelaskmise välisvõistlusi (k.a. kadetid): sportvibu ja plokkvibu divisjonid.
• Kauguslaskmise võistlusi;
• Suusavibulaskmise võistlusi;
• Jooksuvibulaskmise võistlusi;
• 3D vibulaskmise võistlusi;
• Märklehtelaskmise välis-ja sisevõistlusi ning maastikulaskmise võistlusi veteranidele: vaistuvibu, sportvibu ja plokkvibu divisjonid;

3.2. MAAILMAJAGUDE MEISTRIVÕISTLUSED

3.2.1. FITA liikmesliit võib kuuluda ainult ühe maailmajao juurde; kui tema territoorium asetseb rohkem, kui ühes alas või asub piirialal või on mõni muu tõsine põhjus, võib ta oma liikmelisuse valida. Kui selline liikmesliit valib kuulumise teise maailmajakku, siis teade sellest tuleb saata FITA peasekretärile vähemalt kolm (3) aastat enne FITA kongressi, millisel see muudatus välja kuulutatakse ja jõustub. Peasekretär peab informeerima kõiki liikmeid kahe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

3.2.2. Kui liikmesliidu kuulumine mõne regiooni juurde on vaidlustatud, siis liikmesliidu kuuluvuse otsustamiseks peab FITA kongress kuulama ära vaidlusega seotud liikmesliidud/ regioonid.

3.2.3. Maailmajagude liidud võivad organiseerida maailmajagude märklehtelaskmise välis- ja sisemeistrivõistlusi ning maastikulaskmise meistrivõistlusi nendes klassides ja divisjonides nagu toodud artiklis 4.2. ja 4.3..


3.3. TOIMUMISAJAD

3.3.1. FITA maailmameistrivõistlusi korraldatakse üle aasta järgnevalt:

• Märklehtelaskmise välisvõistlused paarituarvuga lõppeval aastal;
• Maastikulaskmise võistlused paarisarvuga lõppeval aastal;
• Märklehtelaskmise sisevõistlused paarituarvuga lõppeval aastal;
• Juunioride ja kadettide märklehtelaskmise välisvõistlusi paarisarvuga lõppeval aastal.
   

3.3.2. EVL meistrivõistlusi korraldatakse iga-aastaselt.



3.4. MEISTRIVÕISTLUSTE MÄÄRAMINE

3.4.1. FITA reeglitele vastavate maailma meistrivõistluste läbiviimist võib taotleda iga riigi organisatsioon, kus meistrivõistlused toimuvad, läbi liikmesliidu FITA peasekretärilt.

3.4.2. Sooviavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama:

• toimumisaeg;
• koht;
• kinnituse, niivõrd, kui seda on võimalik eelnevalt anda, et ei teki mingeid raskusi ametlike liikmesliitude vibulaskjate, võistkondade ja ametnike võistlustest osavõtul rahvuslikul, rassilisel, religioonilisel või poliitilisel pinnal ja varustuse ning trofeede läbimisel tollis;
• Taotlusleping, allkirjastatud osapoolte poolt ning kooskõlastatud nõukogu poolt;
• Garantii, et nad pakuvad kõiki vajaminevaid vahendeid, varustusi, seadmeid, ruume ja järgivad allkirjastamise ajal kehtinud võistluskorralduse juhendeid;
• Muu FITA poolt nõutav informatsioon.
   

3.4.3. FITA meistrivõistluste korraldamine usaldatakse liikmesliidule kongressi poolt siis, kui FITA nõukogu on teinud igakülgse uurimise ja esitanud raporti. Raport edastatakse liikmesliitudele enne Kongressi.

3.4.4. Nõukogu võib määrata meistrivõistlusi, millisteks pole Kongressile sooviavaldusi esitatud 4 (neli) aastat enne meistrivõistluste algust.

3.4.5. Kui liikmesliit, kellele on usaldatud FITA meistrivõistluste organiseerimine, ei ole võimeline seda tegema või kinni pidama lepingust artikli 3.4.2. järgi, siis tuleb sellest koheselt informeerida peasekretäri ja kõiki liikmesliite.

3.4.6. Selliste meistrivõistluste ümbermääramine otsustatakse Kongressi poolt tema järgmisel kogunemisel, kui Kongressi toimumise aja ja selle aasta alguse vahele, millal kõnealused meistrivõistlused pidid toimuma, jääb vähemalt kaks aastat; vastasel juhul teeb otsuse Nõukogu. FITA meistrivõistluste toimumise koha muutmiseks peab nõusoleku andma Koordineeriv Komitee. Kui nõusolekut muutmiseks ei anta, siis peab liikmeksliit jätkama meistrivõistluste korraldamist, vastasel juhul antakse ülesanne teisele liikmesliidule ning muudatuste kulud katab korraldamisest keeldunud liikmesliit.

3.4.7. Kongress võib määrata FITA meistrivõistluste osavõtumaksu maksimumlimiidi.

3.4.8. EVLi meistrivõistluste läbiviijateks võivad kandideerida kõik EVL liikmesklubid. EVL meistrivõistluste korraldamine usaldatakse liikmesklubile juhatuse otsusega (v.t. EVL kalendrivõistluste planeerimine ja korraldamine).


3.5. VÕISTLUSTE ORGANISEERIMINE

3.5.1. Meistrivõistlust juhivad järgmised komiteed:

• Koordineeriv komitee
• Organiseeriv komitee (Orgkomitee)

3.5.2. Koordineeriv komitee koosneb:

• FITA president või tema poolt määratud esindaja (komitee esimeheks). See on FITA huvide kaitsmiseks;
• FITA tehniline esindaja, kelle ülesandeks on meistrivõistluste tehniliste küsimuste positiivne lahendamine;
• Meistrivõistlust läbiviiva liikmesliidu president või tema esindaja;
• Orgkomitee president;
• FITA tegevdirektor või tema esindaja ülesandega kaitsta FITA eesmärke turundus, televisiooni ja meedia küsimustes ning koguda informatsiooni järgmiste meistrivõistluste kohta.

3.5.3. Maailma meistrivõistlusi juhib Koordineeriv komitee ja tema ülesanneteks on:

• Üldkontroll ja võistluse sujuvus;
• FITA reeglite rakendamine;
• Vaidluste, kaebuste ja protestide lahendamine, mis ei puuduta teisi komiteesid ega apellatsioonikomisjoni;
• Reageerib hädajuhtudele kindlustamaks meistrivõistluste sujuvat käiku ja kaitsmaks FITA reputatsiooni;
• Otsustab teisi juhtumeid, mis pole kaetud FITA C&R raamatutes;
• Kontrollib tseremooniate organiseerimist.

3.5.4. Tehnilise esindaja ülesanneteks on (lisaks artiklis 3.12. kirjeldatule):

• Hoida tihedat koostöö suhet Koordineeriva komitee esimehe ja Orgkomitee esimehe vahel;
• Olla kontaktpersooniks peakohtuniku, Laskmiste juhi ja Koordineeriva komitee ning/või Orgkomitee vahel.

3.5.5. Orgkomitee on vastutav meistrivõistluste organiseerimise ja Koordineeriva Komitee otsuste täideviimise üle. Organisaatorid peavad teatama FITA-le kuuskümmend (60) päeva enne meistrivõistluste algust nende poolt planeeritava pressi akrediteerimiskaartide arvu.

3.5.6. Orgkomitee peab igal kongressil, mis jääb võistluste korralduse määramise ja selle meistrivõistluse vahele, esitama kongressile raporti ettevalmistuste käigust.

3.5.7. Orgkomitee on täielikult vastutav neile määratud meistrivõistluste finantsilise korralduse eest:

• otsustades osavõtumaksu suuruse – arvestades Kongressi seatud limiite;
• valmistades mälestusmärgid kõigile võistlejatele ja ametiisikutele;
• valmistades trofeed ja auhinnad;
• kandes dopingukontrolli kulutused.

3.5.8. Orgkomitee nõusolekul korraldab FITA kohtunikele söögi, majutuse ja vajaliku kohaliku transpordi, milliste maksumus tuleb kanda organisaatoritel.

3.5.9. Tegevdirektor peab teavitama peasekretäri ja kõiki liikmesliite, kes on registreerinud osavõtjateks, vähemalt nelikümmend (40) päeva enne esimest laskmispäeva sellest, kui meistrivõistlusi ei peeta mõnes divisjonis või klassis.

3.5.10. FITA võib määrata tehnilise esindaja, kes nõustab Orgkomiteed ja kontrollib, et kõik ettevalmistused oleksid kooskõlas FITA reeglitega. Need kulutused kannab FITA, juhul, kui muid korraldusi ei tehta.

3.5.11. FITA määrab tulemuste kontrollija, kes abistab Orgkomiteed ja tehnilist delegaati sihtmärkide valikul, skoorilugemisel, tulemuste kinnitamisel ja avalikustamisel. Vastavad kulutused katab FITA, kui teisi korraldusi ei tehta.

3.5.12. EVL-i võistluste korraldamisel peab võistlust organiseeriv liikmesklubi nimetama ametisse võistluste peakohtuniku, laskmiste juhi ja tagama võistluste korraldusliku taseme vastavalt FITA nõuetele.


3.6. KUTSED

3.6.1. Vähemalt kuus (6) kuud enne esimest võistluspäeva, peavad organisaatorid välja andma:

• kutsed kõigile liikmesliitudele, kes on õigustatud osa võtma, auametiisikutele, Nõukogule ja alalistele komiteedele;
• detailse informatsiooni osavõtumaksude kogusumma kohta.

3.6.2. Vähemalt kolm (3) kuud enne esimest võistluspäeva peab organiseeriv liikmesliit saatma kõigile ametlikele liikmesliitudele:

• kinnituse, et meistrivõistlused toimuvad nii, nagu on välja kuulutatud;
• eelregistreerimise dokumendid, millistes tuleb ära näidata eeldatavate osavõtjate ja ametiisikute arv igas võistlusdistsipliinis;
• lõplikud osavõtjakaardid, millistes on märgitud osavõtjate nimed igas distsipliinis ja ametiisikute nimed;
• informatsioon majutusest, selle reserveerimisest, toitlustamisest, jne., koos informatsiooniga maksumusest.

3.6.3. EVL-is võistluste juhendid (kutsed) saadetakse laiali vastavalt EVL kalendrivõistluste planeerimise ja korraldamise juhendile.


3.7. OSAVÕTJAD (vt lisa 8.1- 8, raamat 1, Osavõtjakaardid)

3.7.1. Kõikide alaliste liikmesliitude võistlejad võivad osaleda.

3.7.1.1. Liikmesliit, kes soovib saata võistlejaid FITA meistrivõistlustele, peab organisaatoritele tagastama täidetud osavõtjakaardid järgnevalt:

• eelregistreerimise dokumendid mitte hiljem, kui kuuskümmend (60) päeva enne esimest võistluspäeva;
• lõplikud osavõtjakaardid mitte hiljem, kui kakskümmend (20) päeva enne esimest võistluspäeva;
• rahvusliku võistkonna liikmete nimed tuleb esitada orgkomiteele enne võistkondlike võistluste väljalangemisringi algust.

3.7.1.2. Osavõtuks registreerimise dokumendid, mis on esitatud hiljem antud tähtaegadest, võivad organisaatorid tagasi lükata. Siiski, kui hilinemise põhjus ei sõltunud liikmesliidust, võivad organisaatorid lubada osalemise. Peasekretäri tuleb koheselt informeerida sellisest hilinenud registreerimisest ja hilinemise põhjustest.

3.7.2. Osavõtudokumentide esitamine peaks eeldama ka seda, et jooksva aasta FITA liikmemaks on tasutud või tasutakse enne võistluste algust ning samuti muud tasud vastavalt Nõukogu poolt sätestatud maksetähtajale ja et kõikide võistlejate ja ametiisikute haiguste või õnnetusjuhtumitega kaasnevad kulutused katab liikmesliit ise. Kõik võistlejad ning ametiisikud peavad olema allkirjastanud FITA Antidopingu leppe. Kui nii ei ole, selle liikmesliidu võistlejaid võistlustel ei lubata.

3.7.3. Liikmesliidu võistlejate arv meistrivõistlustel on piiratud:

3.7.3.1. Märklehtelaskmise välismeistrivõistlustel võib iga liikmesliidu poolt osaleda mitte rohkem, kui neli (4) võistlejat igas kategooriad (s.o. divisjonis ja klassis).

3.7.3.2. Märklehtelaskmise sisemeistrivõistlustel võib iga liikmesliidu poolt osaleda mitte rohkem, kui kolm (3) võistlejat igas divisjonis ja klassis.

3.7.3.3. Maastikulaskmise meistrivõistlustel võib iga liikmesliidu poolt osaleda mitte rohkem, kui kolm (3) võistlejat igas divisjonis ja klassis.

3.7.4. Maailmameistrivõistlusi ei peeta üheski divisjonis ega klassis, kus eelringides on vähem kui kaksteist (12) individuaalvõistlejat ja kuus (6) võistkonda. Juunioride ja kadettide kategoorias on miinimum arvudeks vastavalt kaheksa (8) ja neli (4). Kui kvalifikatsiooniringis osaleb vähem, kui 65 võistlejat, ükskõik, mis klassis, ükskõik, mis divisjoni sees, siis ainult 32 parimat pääseb jätkama väljalangemisringides. Kui on vähem, kui 33 (või 17 või 9) võistlejat, siis ainult parimad 16 (või 8 või 4) pääsevad jätkama väljalangemisringides (Finaalring 8-le või 4-le). Vt. lisa XXI Märklehtelaskmise meistrivõistluste kirjeldus.

3.7.5. Kui võistlejaid/ võistkondi on vähem, kui ettenähtud vastavale võistlusringile (vt. Punkt 4.5), siis võistlusringi ei toimu ning aktsepteeritakse “vabatingi” (ingl. byes), kus võistlejad/ võistkonnad kvalifitseeruvad järgmisele ringile.

3.7.6. Kaotatud matš on võistlus, kus üks kahest võistlejast/ võistkonnast ei osale mündi (kiri või kull) viskamisel (kui lastakse vaheldumisi) või kus üks võistleja/ võistkond ei ole lasknud esimese ringi jooksul ühtegi noolt (kui mõlemad võistlejad/ võistkonnad lasevad ühel ajal). See võistleja/võistkond, kes ei osalenud mündi viskamisel või ei lasknud esimese ringi jooksul ühtegi noolt, kuulutatakse matš kaotajaks.

3.7.7. Juunioride ja kadettide klassis peavad organisaatorid nõudma, et sünnikuupäev oleks märgitud osavõtjakaardile ning ametlikult kinnitatud.

3.7.8. EVL tiitlivõistlustel osalemise eelduseks on tasutud EVL-i liikmemaks.


3.8. AKREDITEERIMINE

3.8.1. Organisaatorid peavad välja andma igale osavõtjale ja ametiisikule sobiva akrediteerimise.

3.8.2. Väljastatud tõendit akrediteerimisest tuleb kanda kogu aeg võistluste toimumispaigas ning see tuleb esitada asjaomastele ametiisikutele nende palve peale.

3.8.3. Ainult sobiva akrediteerimise omanikud lubatakse vastavatele võistlusväljaku aladele.


3.9. MEISTRIVÕISTLUSTE DOKUMENDID

3.9.1. Organisaatorid vastutavad järgmiste dokumentide valmistamise eest:

• meistrivõistluste programm, kus on näidatud kõik sportlasi ja ametiisikuid huvitavad võistluste, tseremooniate, teeninduste toimumise kuupäevad, kellaajad ja asukohad. Selle programmi peab olema kinnitanud Täitevkomitee.
• kaks võistlejate nimekirja, milledest üks on koostatud vastavalt liikmesliidule, näidates ka võistkonna ametnike nimed ja nende aadressid meistrivõistlustel, teine vastavalt märklehtede/grupi numbritele;
• esialgsed tulemused tuleb esitada iga distantsi, iga duell-laskmise ja iga võistluste osa järel;
• lõplikud tulemused koos kõikide tiitlivõitjate nimedega, tuleb esitada kuu aja jooksul peale meistrivõistluste lõpetamist. Kõikide võistlejate ja võistkondade lõplikud tulemused tuleb esitada alanevas järjestuses. Individuaalsed tulemused tuleb eraldi esitada ringide, distantside ja topeltdistantside järgi. Organisaatorid peavad saatma lõplikud tulemused kõikidele liikmesliitudele, auametnikele, Nõukogu liikmetele ning võistlejatele ning ametiisikutele läbi nende liikmesliidu.

3.9.2. EVL-is esitatakse dokumendid vastavalt kalendrivõistluste planeerimise ja korraldamise juhendile.


3.10. LASKMISTE JUHT

3.10.1. FITA kohtunike komitee määrab ametisse laskmiste juhi. Orgkomitee määrab ametisse laskmise juhi asetäitja ja kui vaja, siis ühe või enam abilisi täitmaks ülesandeid vastavalt artiklitele 7.7.2. ja 8.7.2.

3.10.2. Nende nimed tuleb postitada peasekretärile vähemalt üks kuu enne meistrivõistluste algust.

3.10.3. Kuni võistlus kestab ei tohi laskmiste juht, tema asetäitja ega abilised olla muudes ülesannetes ega osaleda laskmises.

3.10.4. EVL-is määrab laskmiste juhi ametisse võistlust korraldav liikmesklubi.


3.11. KOHTUNIKUD

3.11.1. FITA meistrivõistlustel koordineerib kohtunike tööd meistrivõistluste kohtunike komisjon. Märklehtelaskmise kvalifikatsiooniringis peab olema vähemalt üks kohtunik igale seitsmele märklehele ja maastikulaskmise kvalifikatsiooniringis vähemalt üks kohtunik igale neljale märklehele.

3.11.2. Kohtunikud määrab FITA Kohtunike Komitee, kes teatab valitud kohtunike nimed neile kohtunikele, peasekretärile ja organisaatoritele mitte hiljem, kui üheksakümmend (90) päeva enne esimest võistluspäeva. FITA Kohtunike Komitee peab saama valitud kohtunikelt kinnituse nende osalemise kohta enne, kui ta teeb määramised.

3.11.3. Eeldatakse, et kohtunikel on olemas varustus, milline on Kohtunike Komitee poolt spetsifitseeritud.

3.11.4. Kui see on võimalik, siis igast liikmesliidust ei valita rohkem, kui kaks kohtunikku.

3.11.5. FITA Kohtunike Komitee määrab kohtunike esimeheks juurde ühe lisa kohtuniku.

3.11.6. Need kohtunikud moodustavad koos meistrivõistluste kohtunike komisjoni. Nad peavad töötama tihedas koostöös tehnilise delegaadiga.

3.11.7. Maastikulaskmise meistrivõistlustel peab iga kohtunik olema audiokommuni-katsioonivahendiga ühenduses tsentraalse postiga (vt. p. 9.1.1.15.).

3.11.8. Meistrivõistluste kohtunike komisjon peab esitama peasekretärile võistluste kohta raporti.

3.11.9. EVL-is määrab kohtunikud võistlust korraldav liikmesklubi.


3.12. TEHNILINE DELEGAAT

3.12.1. Tehniline delegaat määratakse FITA poolt meistrivõistluste tehniliste küsimuste lahendamiseks. Tema ülesanneteks on:

• Nõustada organisaatoreid FITA reeglite ja nende rakendamise osas;
• Inspekteerida spordiehitisi ja staadioni varustust, mida kasutatakse võistluste ajal;
• Kontrollida ettevalmistuste vastavust FITA reeglitele ja vastavale võistluskorralduse juhendile;
• Raporteerida regulaarselt FITA nõukogule meistrivõistluste ettevalmistumiste arenemisest;
• Kontrollida ja isiklikult kohal viibida loosimisel;
• Organiseerida ja juhtida Võistkonna kaptenite nõupidamist;
• Teostada tihedat koostööd võistluste kohtunike komiteega ja laskmiste juhiga;
• Kindlustama, et FITA laskmise reeglitest peetakse kinni;
• Nõustama Koordineerivat komiteed tehtavate muudatuste osas, et kaitsta FITA huve ja meistrivõistluste kvaliteeti.

3.12.2. EVL-is määrab tehnilise delegaadi EVL juhatus (üldjuhul juhatuse liikmete hulgast).


3.13. APELLATSIOONIKOMISJON

3.13.1. Igale FITA meistrivõistlusele tuleb Täitevkomitee poolt määrata kolmeliikmeline apellatsioonikomisjon. Orgkomitee liikmed või isikud, kes osalevad meistrivõistlustel, ei tohi kuuluda apellatsioonikomisjon.

3.13.2. Kõik edasikaebused kohtunike töö kohta peavad olema esitatud kirjalikult võistkonna kapteni või apellandi poolt, juhul kui võistkonna kaptenit ei ole määratud. Ühtegi edasikaebust ei saa esitada noole tabamuse tulemuse kohta. Kavatsus esitada edasikaebus, milline võib mõjutada võistleja edasipääsu ühest võistluste osast järgmisse, tuleb avaldada viie (5) minuti jooksul peale vastavat võistlusringi või duell-laskmise lõppu. Kirjalik edasikaebus tuleb anda apellatsioonikomisjon sellise ajaarvestusega, et komisjonil oleks võimalik vastu võtta otsus enne võistluste järgmise osa algust.

3.13.3. Apellatsioonikomisjon peab olema kättesaadav kogu võistluste aeg, kaasa arvatud ametlik harjutuspäev. Duell-laskmistel peavad kohtunikud viibima võistlusplatsil.

3.13.4. Komisjoni otsused tuleb kirja panna ja edastada apellandile, meistrivõistluste kohtunike komisjoni esimehele ja organisaatoritele enne võistluste järgmise osa algust või autasustamist.

3.13.5. EVL-is valitakse apellatsioonikomisjon vaidlusküsimuste tekkides erinevate klubide liikmetest järgides erapooletuse printsiipi.


3.14. TULEMUSTE ARVESTAMINE

3.14.1. Organisaatorid määravad küllaldaselt tulemuste märkijaid, selle arvestusega, et märklehtelaskmises oleks iga märklehe kohta üks märkija. Nendeks võivad olla võistlejad ise, kui märklehte laseb rohkem, kui üks (1) sportlane. Organisaatorite poolt määratud ja mitte võistlevad märkijad ei tohi osaleda üheski arutelus, mis puudutab noole tabamuse tulemuse määramist. Maastikulaskmise meistrivõistlustel võivad kaks laskjat igast grupist olla määratud märkijateks.

3.14.2. Tulemuste märkijad, kes ei ole võistlejad, peavad töötama organisaatorite poolt määratud ühe või mitme ametniku alluvuses, kes on vastutavad korrektse arvestamise juhtimise eest.

3.14.3. Igal võistlusel peab olema ülesse seatud üks või enam tulemuste stendi, mis on piisavalt suured, et näidata vähemalt kaheksa (8) esimese võistleja märklehe numbrit, nime, liikmesliidu koodi ja jooksvat tulemust.

3.14.4. Märklehtelaskmise meistrivõistlustel peavad kõikide võistlejate tulemuste protokollid olema avalikustatud ja väljakul saadaval iga distantsi ja/või ringi järel. Kui see osutub võimalikuks, siis julgustatakse organisaatoreid esitama tulemusi veelgi sagedamini.

3.14.5. Kui arvepidamine toimub elektrooniliselt, tuleb sellegi pooles pidada samaaegselt ka käsitsikirjutatavat arvestust. Noole tabamuse tulemus, mis on käsitsi kirjutatud, on ametlik tulemus.


3.15. VÕISTKONNA AMETNIKUD

3.15.1. FITA meistrivõistlustel peab iga osaleva liikmesliidu võistkonda esindama võistkonna kapten, kes võib olla ka võistleja.

3.15.2. Võistkonna kapten peab:

• looma kontakti organisaatoritega peale saabumist nii kiiresti, kui võimalik;
• osa võtma organisaatorite, kohtunike või apellatsioonikomisjoni poolt kokkukutsutavatel võistkondade kaptenite koosolekutel;
• saatma oma võistkonda varustuse kontrollis;
• vajadusel võtma kontakti organisaatoritega, kohtunikega või apellatsioonikomisjoniga oma võistkonna võistlejate nimel;
• esindama oma võistkonda kõigis meistrivõistlusi puudutavates asjaoludes.

3.15.3. Võistkonna kaptenit võib aidata kuni kolm abilist või treenerit aga üldnumber võistlusplatsil ühe võistleva sportlase kohta ei tohi olla suurem, kui kaks (2).

3.15.4. Märklehtelaskmise võistlustel tohivad võistkonna ametnikud juhul, kui nad ise ei võistle, olla võistlusplatsil ainult ooteliini taga ja oma käitumisega mitte häirida võistlejaid. (v.t. p. 7.6.1.8 ja 8.6.1.6 erandjuhud; v.t. p. 7.4.6 ja 8.4.6 juhendamine).

3.15.5. Maastikulaskmistel peavad võistkonna ametnikud juhul, kui nad ise ei võistle, paiknema pealtvaatajate alal v.a. kui nende sisenemist võistlusalale ei nõua kohtunik.


3.16. LASKEJÄRJESTUSE LOOSIMINE

3.16.1. Enne võistluste algust loosivad organisaatorid igale võistlejale registreerimisnumbrid. Need numbrid on ühtlasi võistlejate seljanumbriteks ja need märgitakse ka võistluste programmi, et muuta pealtvaatajatel ja kõikidel teistel võistluste jälgimine kergemaks. Registreerimisnumber püsib muutumatuna kogu võistluste aja.

3.16.2. Võistlejate esialgne jaotamise märklehtedesse (või maastikulaskmises laskegruppidesse) ja laskejärjestuse loosimise määramise teostavad organisaatorid loosimisega, kas elektrooniliselt või käsitsi kahe loosiurniga:

• esimeses urnis on nii mitu loosi, kui mitu liikmesliitu on võistlustel osalemas. Loosidele on märgitud liikmesliitude nimed;
• orgkomitee esimees või peasekretär tõmbab välja esimese loosi;
• teises urnis on kõikide selle liikmesliidu laskjate registreerimisnumbrid. Neid välja loosides määratakse igasse märklehte (või laskegruppi) üks laskja nende loosijärjestuses;
• kui ühe liikmesliidu kõik laskjad on välja loositud, tõmmatakse esimesest urnist järgmise liikmesliidu loosikaart ning sama protseduur kordub kuni kõik registreerimisnumbrid on välja loositud.

3.16.3. Võistlejatele jaotatakse märklehtede numbrid loosimise järjekorras:

1A,2A,3A,4A,5A,6A, … viimasesse märklehte;
1B,2B,3B,4B,5B,6B, … viimasesse märklehte;
1C,2C,3C,4C,5C,6C, … viimasesse märklehte.

Maastikulaskmises jaotatakse laskjad laskegruppidesse loosimise järjekorras:

1A,3A,5A,7A, … 2A,4A,6A,8A, … viimasesse gruppi;
1B,3B,5B,7B, … 2B,4B,6B,8B, … viimasesse gruppi;
1C,3C,5C,7C, … 2C,4C,6C,8C, … viimasesse gruppi.

Mehed ja naised ning vastavalt vajadustele eridivisjonid, loositakse eraldi.

3.16.4. Kui kõik sama võistkonna võistlejad on jaotatud kõrvutiolevatesse märklehtedesse või laskegruppidesse, siis võivad organisaatorid vastavalt võimalusel teha loositud järjestusse muudatusi. Sellised muudatused tuleb protokollida ning enne väljajaotust peavad selle heaks kiitma tehniline delegaat ja kohtunikud.

3.16.5. Osavõtjate täielikud nimekirjad koos jaotusega märklehtedesse/gruppidesse ja tähestikulisse järjekorda, peavad olema FITA ametnikele, kohtunikele, sportlastele ja ametnikele kättesaadavad vähemalt kaks päeva enne esimest võistluspäeva. Eestis korraldatavatel võistlustel vähemalt 30min. enne võistluste algust.

3.16.6. Osavõtja vahetamine teise vastu on lubatud veel päev enne ametlikku harjutuspäeva. Eestis on see lubatud päev enne võistlust.

3.16.7. Võistluste järjestust puudutavad dokumendid esitatakse tehnilisele delegaadile võistkondade kaptenite koosolekul enne võistluste algust.

3.16.8. Laskejärjestuse loosimisel võivad kohal viibida võistkonna ametnikud ja võistlejad, kuid neil ei ole sõnaõigust, v.a. võistkonna kaptenil vastavalt punktile 3.16.1.4.


3.17. ÜMBERPAIGUTUSED MÄRKLEHTEDES

3.17.1. Märklehtelaskmise ja maastikulaskmise meistrivõistlustel teostatakse võistlejate ümberpaigutust märklehtedes järgnevalt:

3.17.1.1. Kvalifikatsiooniringis võivad kohtunikud teha võistlejate ümberpaigutusi, et ühe liikmesliidu võistlejad ei laseks ühte ja sama märklehte. Mitte mingisugustel tingimustel ei tohi rohkem, kui kaks sama liikmesliidu vibulaskjat, olla asetatud ühte märklehte.

3.17.1.2. Märklehtelaskmise meistrivõistlustel asetatakse võistlejad FITA väljalangemisringile vastavalt nende kvalifikatsiooniringi tulemustele (FITA matš-asetuse diagramm, lisa11, raamat1).

3.17.1.3. Maastikulaskmise meistrivõistlustel peavad võistlejad gruppides ümber paiknema kvalifikatsiooniringi esimese päeva järel ja pärast iga järgnevat ringi vastavalt nende tulemustele. Mitte mingisugustel tingimustel ei tohi rohkem, kui kaks sama liikmesliidu vibulaskjat, olla asetatud ühte märklehte või ühte gruppi v.a finaaliringides.

3.17.1.4. Võistlejatele jäävad nende esialgsed registreerimisnumbrid kogu turniiriks (v.t. p. 3.16.1.1).

3.18. VARUSTUSE KONTROLL

3.18.1. Päev enne esimest võistluspäeva, peavad võistluste organisaatorid näitama harjutusväljakul või selle lähedal koha, kus võistlejad näitavad kohtunikele ette kogu varustuse (ka varu ja lisaosad), mida nad plaanivad võistlustel kasutada.

3.18.2. Võistkonnad kutsutakse varustuse kontrolli tähestiku järjekorras ning kõik võistlejaid peab saatma võistkonna kapten.

3.18.3. Kohtunikud võivad nõuda varustuse muutmist või vahetamist, kui need ei vasta FITA reeglitele.

3.18.4. EVLi võistlustel algab varustuse kontroll üks (1) tund enne võistluste algust ja lõpeb 15 min. enne võistluste algust.


3.19. HARJUTUSLASKMINE

3.19.1. Märklehtelaskmise sise- ja välismeistrivõistlustel võib harjutuslaskmist teostada võistlusplatsil. FITA märklehtelaskmise välismeistrivõistlustel ja sisemeistrivõistlustel tuleb korraldada harjutuslaskmist miinimum kakskümmend (20) minutit ja maksimum nelikümmend viis (45) minutit iga kvalifikatsiooniringi võistluspäeva alguses. Harjutuslaskmine peab lõppema siiski 15 minutit enne võistluste algust. Harjutuslaskmine lõpeb noolte eemaldamisega mattidest. Matid harjutuslaskmiseks peavad olema sellel distantsil, millisel algab iga klassi esimene võistluslaskmine. Väljalangemis- ja finaalringides otsustab korraldaja harjutuslaskmise pikkuse vastavalt iga päeva päevakavale. Teistel FITA võistlustel võib harjutuslaskmine olla kuni nelikümmend viis (45) minutit pikk ning võistlus algab võimalikult kiiresti. Eestis korraldatavatel võistlustel toimub harjutuslaskmine vähemalt kolme seeriana 5 min. ajalimiidiga seeriale ja teise võimalusena võib võistlust alustada kuue proovinoolega.

3.19.2. FITA meistrivõistlustel tuleb võistlejatele võimaldada muude harjutusvahendite ja-tingimuste kasutamine vähemalt viis (5) päeva enne võistluste algust.

3.19.3. Märklehtelaskmise välis- ja sisemeistrivõistlustel peavad finaalringide ajal olema nende sportlaste jaoks, kes on välja langenud kuid jätkavad võistkonnavõistlusi, kasutada koht harjutamiseks.

3.19.4. Neile võistlejatele, kes pääsevad edasi kas vabaringis või kaotatud matši tulemusel, tuleb seada üles vibumatid harjutuslaskmisteks samasse suunda võistlusväljakuga. Selleks sobiks kasutada võistlusväljaku kasutamata platsiosa.

3.19.5. Olümpia- ja matširingides peab harjutusväljak olema võistlusväljakuga kõrvuti, et veel võistlustel osalevad sportlased saaksid harjutada väljalangemis- ja finaalringide ajal.

3.19.6. FITA maastikulaskmises ei tohi harjutuslaskmine toimuda võistlusteks ettevalmistatud rajal. Harjutusrada peaks olema avatud võistluspaiga läheduses või mujal vähemalt nädal enne esimest võistluspäeva. Võistluspäevade ajal peab üles seadma mõned matid soojenduslaskmiseks võistlejate maastikule lähetamise paiga lähedusse. Harjutusväljak ja soojenduslaskmise matid võivad olla ühitatud.

3.19.7. Võistluspäevadel peab harjutusväljakule olema püstitatud 1/8 võistlejate arvust vibumatte igale võistlusdistantsile ning need peavad olema kasutatavad võistlejatele organisaatorite poolt sätestatud aegadel harjutuslaskmisteks enne, pärast ja võistluslaskmise ajal.

3.19.8. Mis iganes meistrivõistlustel, kui kõik laskjad ei mahu samale harjutusväljakule, võib võistluste korraldaja teha kaks või kolm vähemalt neljatunnist harjutuslaskmist päevas. Registreerimist sellisele harjutussessioonile alustatakse mitte rohkem, kui 24 tundi ette. Kui võistleja soovib osaleda mitmel harjutusel ühe päeva jooksul, on see võimalik ainult juhul, kui ta ei võta ära kohta laskjalt, kes on esimest korda sel päeval harjutamas.

3.19.9. Harjutusväljakul peab alati olema laskmise juht. Ta annab häälemärgi siis, kui laskmine tuleb lõpetada ning laskurid võivad nooltele järgi minna ja häälemärgi siis, kui võib alustada laskmist.

3.19.10. Kui laskmise juht on andnud häälemärgi noolte järgi minekuks ei tohi keegi enam lasta. Kui võistleja rikub seda reeglit, võidakse ta harjutusest kõrvaldada.

3.19.11. Vibumati kauguse muutmine peab olema eelnevalt kooskõlastatud laskmiste juhiga ning viimane võib paluda sportlasi appi mati asukohta muutma.


3.20. MEISTRIVÕISTLUSTE TURNIIR

3.20.1. Märklehtelaskmise välismeistrivõistlus koosneb kvalifikatsiooniringist, kus lastakse ühekordne FITA-välisring ja sellele järgneb olümpiaring. Ajakava sõltub osavõtjate arvust igas klassis ja divisjonis ning väljaku suurusest.

3.20.2. Märklehtelaskmise sisemeistrivõistlus koosneb kvalifikatsiooniring, kus lastakse sise-FITA 18m ring ja sellele järgneb sise-duelliring. Ajakava sõltub osavõtjate arvust igas klassis ja divisjonis ning väljaku suurusest.

3.20.3. Maastikulaskmise meistrivõistlus koosneb FITA maailmameistrivõistluste maastikuringist.

3.20.4. Vibuvõistlusi võib lasta pimedal (öisel) ajal, kui täidetakse vajalikud valgustuse tingimused.

3.20.5. President võib kohandada maailmameistrivõistluste või olümpiamängude ajakava, et tulla vastu telekompaniide mõistlikele sooviavaldustele. Sellised muudatused tuleb teha koostöös organisaatoritega. Iga muudatus peab eelkõige võtma arvesse sportlaste huve ja neid tuleb informeerida muudatustest nii kiiresti kui võimalik.

3.20.6. FITA maailmameistrivõistlustel on tubaka ja alkoholi reklaamimine ning nende poolne sponsorlus keelatud.

3.20.7. Eesti meistrid selgitatakse harjutuses FITA 1 või Olümpiaringis.


3.21. PROGRAMM JA PROTOKOLL

3.21.1. Programmi ja protokolli koostab Koordineeriv komitee ja avaldab selle meistrivõistluste kutsetes (-juhendis). Meistrivõistluste programm peab eneses sisaldama järgmist:

• võistkonna kaptenite koosolek;
• varustuse kontrolli;
• ametlik harjutus;
• avatseremoonia;
• võistlus;
• autasustamistseremoonia;
• lõputseremoonia;
• Nimetatud punktid tuleb teostada vastavalt korraldusmanuaalile.

3.22. RIIETUS

3.22.1. FITA meistrivõistlused on suursündmus ja neid austab oma juuresolekuga palju kõrgeid isikuid. Seepärast eeldatakse, et võistlejad, võistkondade kaptenid jne. on avamis- ja lõputseremoonial riietunud oma esindusriietesse.

3.22.2. Võistlustel on naistel lubatud kanda kleiti, seelikut, püksseelikut, shortse või pikki pükse (laiad), pluuse ja toppe (mis peavad katma selja ja rinnaosa ning samuti mõlemad õlad). Meestel on lubatud kanda täispikki pükse või shortse ja pika- või lühikese varrukaga pluuse. Shortsid ei tohi olla lühemad kui laskja külgedele sirutatud käte sõrmeotsad. Sviitrid ja kardiganid on lubatud. Spordiülikond, kui see on võistkonna ametlikuks univormiks, on lubatud. Kõik ühe võistkonna laskjad, mehed või naised, peavad olema ühesuguses võistkonna vormis.

3.22.3. Kõik võistlejad peavad kandma meistrivõistluse ajal jalanõusid. Eestis on nõutav sportlik jalanõu.

3.22.4. Võistlejate või ametnike riietuses ei tohi esineda mingit reklaami võistluste ajal, v.a. käitumisreeglites sätestatud (v.t. p. 2.2.)

3.22.5. Võistlejate seljanumbrid peavad olema korralikult paigutatud ja olema nähtavad kogu laskmise ajal.

3.22.6. Võistlejad võivad kasutada riietuses, jne. Eesti nime ja/või lippu või vappi ilma suuruse piiranguteta ja lisaks (v.a. FITA meistrivõistlustel) kodupaiga, klubi nime ja/või embleemi.