Vibulaskeneiud: "Olümpiale tahame kõik koos minna!" (SL
Õhtuleht)
Eesti vibulaskjaid
pole ammu nii pidulikult vastu võetud, kui eile Tallinna sadamas.
Sõbrad, sugulased, klubikaaslased, alaliidu juhid – kokku umbes 30
inimest – tervitas Mehhikost juunioride MMilt saabunud koondist.
Põhjust rõõmustada oli eelkõige neidude
esinemise üle - 15-aastane Liis Varik sai kadettide klassis 5. ja
17-aastane Anneli Preiman juunioridest 7. koha. Täiskasvanute EMil 9.
kohaga üllatanud Bessi Kasak sai Mehhikos 13. koha.
"Kuigi oleme ka rivaalid, saame
omavahel hästi läbi. Londoni olümpiale tahame kõik koos minna," ütles
Varik. "Ilus unistus, aga võimalik," leidis treener Raul Kivilo. |
KOHE NÄHA; ET MEHHIKOST TULNUD: Bessi
Kasak (vasakul) ja Anneli Preiman kandsid vastuvõtul sombreerot, Liis
Varik eelistas poseerida peakatteta.
Tiina Kõrtsini |
Varik ja Preiman ei osanud kuidagi
põhjendada, mis neid vibulaskmise juures paelub. "Lihtsalt meeldib,"
ütlesid mõlemad. "See on nagu osa elust," lisas Varik.
Liisi juhendab Viljandis ema Aune Varik,
kellelt ta vibulaskmise tõdesid juba päris pisikesena õppis. "Esimest
korda võtsin vibu kätte kolmeaastaselt. Viieaastaselt juba võistlesin ja
tulin endast vanemate seas teiseks," rääkis Varik.
Kuigi Liis on Annelist ja Bessist kaks
aastat noorem, tõmbab ta vibu vinna 36naelase jõuga, mis on kolm-neli
naela rohkem kui rivaalidel. "Selleks peab ka jõusaali tihti külastama,"
muigas neiu.
Eestlannad särasid alles play-off’is,
sest eelvõistlusel sai Varik 26. ja Preimann 43. koha. Järgnenud
duell-laskmistes alistasid nad järjest tugevaid vastaseid.
"Eelvõistlustel pole vaja kõike välja panna. Sellest sõltub ainult,
millise vastase endale saad," sõnas Preimann. "Aga meil on nii palju
võrdseid, et suurt vahet pole."
Et Preimann edestas treeningu- ja
eakaaslast Kasakut, polnud tema sõnul omaette eesmärk. "Tähtsam oli koht
kümne hulgas kui Bessi võitmine," sõnas ta.
Ka Kivilo rõhutas neidude enesekindlat
esinemist play-off’is. "Natuke on see ka loterii, sest 12 noolega
duellil esineb ootamatusi rohkem. Näiteks meeste Euroopa meistriks
tulnud rootslane Pettersson oli eelvõistlustel üsna taga. Kuid Liisi ja
Anneli kõrge koht polnud mulle üllatus. Bessi tegi oma parima võistluse
juba EMil ära," rääkis Kivilo.
Nägid Mehhiko kultuuri
"Kõige rohkem üllatas meid tohutu
palavus. Mehhiko on ikkagi põhjapoolkeral – poleks uskunud, et oktoobris
on varjus 35 kraadi sooja," ütles treener Raul Kivilo. "Pärast enam nii
hull ei tundunud, harjusime lihtsalt ära."
Vibukoondis käis ka vaatamas maiade
püramiide kuulsas Chichen Itxas ning tutvus Mehhiko kultuuriga. "Nägime,
et see maa on ikka hoopis teistmoodi kui mõni Euroopa riik," sõnas
Kivilo. "Oli hea, et saime enne võistlusi pisut ringi vaadata, võttis
pinged maha." Võistluspaik Merida asub küll mere ääres, ent Eesti
koondise majutuspaik polnud rannikul. "Ujusime ainult basseinis, merre
ei saanudki," rääkisid vibuneiud.
Ants Põldoja
|